oma vanad riided ära. Selle asemel võiks aga olla asutused, kus inimesed saavad vanade riiete ära viimise eest raha. See võimaldab odavate uute riiete tootmist ilma uue materiali abita. Rohelist eluviisi võib ühendada ostutraditsioonidega sedaviisi, et seda reklaamitakse rohkem ja antakse suurem ülevaade inimestele. Neile võidakse vastu pakkuda raha ka muude toodete tagasi viimisel peale plastikpudelite ja metallpurkide. Võiks luua uue süsteemi mille abil on võimalik loodussõbralike tegude eest saada punkte ja neid mujal kasutada. Rakendades samu meetodeid ka muude toodete puhul suurendaks see kindlasti looduse säästmist tohutul määral.
tegelema. Lisaks pääseti ka senisest 20 kohustusest pudeleid pesta ning nende seisukorda kontrollida. Nii muutus karastusjookide taara äraviskamine tavaks (Kohaliku Iseseisvuse Instituut, 2002). Äravisatud alumiiniumpurgid ja plastpudelid hakkasid keskkonnakaitsjates muret tekitama, sest nad nägid maanteede ääri ja jõgede kaldaid täitumas selle bioloogiliselt mittelaguneva prahiga. Nad juhtisid tähelepanu ka õhusaastele, mis kaasneb metallpurkide ja plastpudelite tootmisega. Valitsusedki hakkasid ärevust tundma karastusjookidetööstuse poolt põhjustatud jäätmeprobleemi pärast. Tagajärjeks oli näiteks see, et kui Rootsi ehitati 1980-ndatel aastatel alumiiniumpurkide tehas, ähvardas valitsus tootmise keelustada juhul, kui tootja ei taga 75% toodangu tagasikorjamise pärast kasutamist. Tootja täitis selle kohustuse, juurutades samasuguse pandimakse süsteemi nagu varemkirjeldatud klaaspudelitegi puhul (Franklin, 1977)
annaabi.ee 
