Kõrgeimad tipud Apo - 2954 m Rulog - 2929 Mount Tabayok - 2842 Inimesed Malai päritolu. Eri saartel erinev. Suurimad rahvad: visaiad, tagalogid, ilokod. 90% elanikest filipiinlased. Tegevusalad Maakohtade tegevusaladeks on: kalastamine, põlluharimine. Festivalid, rongkäigud Karnevalid Eksport Elektrimasinaid Rõivaid Kookosõli Metallmaake Suhkrut Koprat Banaane Karploomi Import Naftat Masinaid Veondusseadmeid Metalle Keemiatooteid Toiduaineid Tekstiili
oma naabritega;tekkivad lõhedkuumad punktid-maa tuuma ja vahevöö kontaktalal olev kohad,ümbrusest oluliselt kuumemad,nende kohal vahevöös leiavad aset tõusvad magmavoolud.süvikud-mandrite serv läheduses paikn kitsad vagumused.mil põhjad on ümrusest mitm km sügavamal.kivimite liigit settek(liivakivi,lubjak) ,moondek(gneiss,kvartsiit) ,tardk(graniit)maavara-maapõues leiduv orgaan v mineraal loodusvara,võimal tasuvalt kasutada(fosforiit,maagaas,nafta) metallmaake leidub-van mäestike mäemassiivide ümbr.settelisi maav- mandriline rift-kui tõusvad magamavoolud arenevad mandri piires(reini org,schwarzwald,vogeesid,eifel,ardennid)panagasmäestike eh-koosn kerkinud maakooreplokkidest e ülangutest ,vajunud plokkidest e alangutest.settek kihid on neis enam korrap lasumusega.mida läbiv maak tarund magmast kivimkeh e intrusiivid(ardennid,vogeesid).kurdmäestikud-kurrutuse käigus laamade serv paken ,suurem osa kokkupres kivimassist surut
Rahaühik: peeso Inimesi ruutkilomeetri kohta: 243 Suurimad linnad: 1. Manila - 1 601 000 2. Quezon City - 1 670 000 3. Davao - 844 000 Filipiinide kõrgeimad tipud: 1. Apo - 2954 m 2. Rulog - 2929 3. Mount Tabayok - 2842 Filipiinid impordivad: · Naftat · Masinaid · Veondusseadmeid · Metalle · Keemiatooteid · Toiduaineid · Tekstiili Filipiinid ekspordivad: · Elektrimasinaid · Rõivaid · Kookosõli · Metallmaake · Suhkrut · Koprat · Banaane · Karploomi
hilisindustriaane Tekketegurid: Tehnoloogiline areng/ aurumasina leiutamine Üleminek masintootmisele Seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga Sai alguse 18.sajandi lõpul Itaaliast, Madalmaadest ja Suurbritanniast 10 Geograafilise tööjaotuse kujunemine Eripiirkondade spetsialiseerumine nende kaupade tootmisele, milleks neil on parimad eeldused Ebaühtlane loodusvarade jaotumine Maal Metallmaake ja fossiilkütuseid kasutavate tööstusharude tekkimine leiukohtade läheduses / veondus on kallis/ 11 Tööstusajastu areng: Geograafilised avastused: kolooniate teke Põhja-,Kesk ja Lõuna-Ameerikas Koloniaalsüsteemi kujunemine: emamaa ja asumaa vahelised suhted: 1.varaindustriaalse tootmisviisi toomine Põhja-Ameerikasse/ Põhja- Euroopa vabad talupojad / 2.hilisagraarse tootmisviisi toomine Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse
annaabi.ee 
