kütuse taaskasutusena ja tuumarelvadele sobivate plutooniumi varude kontrolli all hoidmisena. Kütus on tuumareaktoris kogutud südamikku, kus on ka aeglusti, mis tegeleb neutronide aeglustamisega. Aeglustiks on peamiselt grafiit või vesi. Jahutina kasutatakse tavaliselt vett või gaasi. Jahuti suunab tekkinud soojuse kütusevarrastest eemale ja tekkinud aur juhitakse soojusvahetajasse. Aur paneb käima turbiinid, mis toodavad elektrit. Niimoodi saab uraanist elekter. Kütust hoitakse metallkonteinerites ja reaktori südamik asub surveanumas. Massiivne betoonvarjestus kaitseb reaktori südamikust lähtuva kiirguse eest. Enamikel reaktoritel on 4 reaktoreid ja soojusvahetajaid ümbritsev lisa kaitsekest. Kasutamata kütuse aktiivsus on nii madal, et seda võib käidelda ilma varjestuseta. Tuumareaktoris kasutatud kütus on palju aktiivsem. Seda põhjustavad kütusest tekkivad lõhustumissaadused. Kui reaktoriga peaks toimuma avarii vabaneb keskkonda suurel hulgal raadioaktiivset materjali
htm, 17.5.2010) Leedu ranniku lähedal Kaliningradi-Palanga-Klaipeda joonel on suur piirkond, millist nõukogude väed kasutasid merepolügoonina. Sinna käisid pomme loopimas lennukid ja kopterid. Tulistati rakettidega, laevade kahuritest, loobiti süvaveepomme, veealuseid laskmisi tegid allveelaevad. Lisaks muule tegevusele on sinna uputatud ainuüksi ühe operatsiooni käigus 5000 tonni keemiarelva. Sügavuses leidub samuti tohutu kogus fosforpomme. Selliseid asju on uputatud metallkonteinerites, aga ka tavalistes laudkastides Kui pommide metallkorpused läbi roostetavad, pääseb mürkaine vette ja lahustamatud toksilised ained ladestuvad merepõhja. Meres toimub kogu aeg mõningane liikumine ja põhjasetted on aja jooksul osa pomme enda alla matnud. Läänemere põhjamudas roostetab aga veel lugematu hulk eri aegadel uputatud mitmesuguseid kemikaale sisaldavaid mahuteid, lisaks meremiinid, mis ohustavad laevu ja nüüd ka Nord Streami gaasijuhtme ehitamist. (http://www.ohtuleht
Ühtses süsteemis saab panna tööle ka kaks kõrvuti olevat seadet. Võttes enda alla pinda 22 m2, võib kõrge torn-tüüpi ladu pakkuda hoiupinda riiulitel kokku 1000 m2. Seadme üks moodul võib mahutada kuni 60 t kaupa. Kaupa võib hoiustada seadme riiulitel plastik- või metallkonteinerites, mille kaal võib olla kuni 1000 kg. 20 m kõrguse seade võib mahu- tada riiulitel kuni 60 t kaupa. Ilma kaubata ekstraktori vertikaalliikumise kiirus on 2,3 m/s, kaubaga laetud ekstraktoril aga 1 m/s. Kiiruse horisontaalkomponent on enamasti 0,5 m/s. Kuna ekstraktori töökiirus on suur,