elektrone, mis on omakorda mõjutatavad välise elektriväljaga, andes korrapärase elektronide voolu ja hea elektrijuhtivuse. Metallide hulka kuulub keemilistest elementidest 80%, kusjuures kõik metallid peale elavhõbeda on tavalisel temperatuuril tahked ained (tahkised). Metallid ja sulamid liigitatakse koostise kahte suurde gruppi - raud ja rauasulamid (nende arvele tuleb u. 95% kogu maailma metallitoodangust) ning mitteraudmetallid ja mitterauasulamid (tuntud värvilismetallide ja -sulamitena) need on kõik ülejäänud metallid ja nende sulamid. Teisteks liigituse alusteks on tihedus (kerg- ja raskmetallid ning sulamid), sulamistemperatuur (kerg- ja rasksulavad metallid ja sulamid), keemiline aktiivsus (vääris- ja mitteväärismetallid). Tehakse vahet ka leelismetallide, leelismuldmetallide, haruldaste ja hajusate, radioaktiivsete jt
Sulamid liigitatakse koostise kahte suurde gruppi: 1,7Cr, 1,7Ni, 0,3Mo; Rp0,2- 800; Rm- 800 · rauasulamid (nende arvele tuleb u. 95% kogu 30) 60SiMn5 : (vedruteras) C- 0,6; Muu: 1,3Si, maailma metallitoodangust) 1,1Mn; Rp0,2- 1130; Rm- 1320 · mitterauasulamid (tuntud värvilismetallide ja 31) 10SPb20 : (Automaaditeras) C- 0,1; S- 0,25; -sulamitena) need on kõik ülejäänud
Kristalliseerumisprotsess algab kristalliseerumiskeskmete ehk –tsentrite tekkimisega sulas metallis ja jätkub nende arvu ning nende ümber kristallide mõõtmete kasvuga. Metalli või sulami vedelast olekust tahkesse üleminekul moodustuvad kristallid kasvavad vabalt ja omavad korrapärase geomeetrilise kuju. Joonis 2. Kristalliseerumisprotsess 4. Sulamid Sulamid liigitatakse koostise kahte suurde gruppi: • rauasulamid (nende arvele tuleb u. 95% kogu maailma metallitoodangust) • mitterauasulamid (tuntud värvilismetallide ja -sulamitena) – need on kõik ülejäänud sulamid. Teisteks liigituse alusteks on tihedus (kerg- ja rasksulamid) ja sulamistemperatuur (kerg- ja rasksulavad sulamid). 5 5. Fe- Fe3C faasidiagramm Pidades silmas, et raud moodustab süsinikuga püsiva keemilise ühendi raudkarbiidi,
Pendel tõstetakse teatud kõrgusele ja lastakse vabalt langeda teimikehale. 8.b.Metallid ja nende liigid Metallid on ained, millel on tahkes olekus iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus ning enamikel juhtudel ka hea mehaaniline töödeldavus, suur plastsus ja elastsus. Kõik metallid peale elavhõbeda on tavalisel temperatuuril tahked ained. Metallid ja sulamid liigitatakse kahte suurde gruppi: 1. mustad metallid - raud ja rauasulamid (nende tuleb u. 95% kogu maailma metallitoodangust) 2. värvilised metallid - mitteraudmetallid ja mittterausulamid (kõik ülejäänud metallid ja nende sulamid). Füüsikalis-keemiliste omaduste ja maakoores leidumise järgi eristatakse: tihedusest lähtuvalt 1. kergmetalle ja sulameid, mille tihedus ei ületa 5000kg/m³ (liitium, berüllium, magneesium, alumiinium, titaan jt.) 2. keskmetalle ja sulameid (tihedus üle 5000, kuid alla 10 000 kg/m³) 3
-5- elavhõbeda on tavalisel temperatuuril tahked ained Tabel 1.1. Elementide keemilised (tahkised). sümbolid ja aatomnumber Metallid ja sulamid liigitatakse koostise kahte suurde gruppi - raud ja rauasulamid (nende arvele Keemiline element Keemilise Aatomnumber tuleb u. 95% kogu maailma metallitoodangust) ning elemendi e. järjenumber mitteraudmetallid ja mitterauasulamid (tuntud tähis värvilismetallide ja -sulamitena) need on kõik üle- Metallid (tahked) jäänud metallid ja nende sulamid. Teisteks liigituse Alumiinium Al 13 alusteks on tihedus (kerg- ja raskmetallid ning Hõbe Ag 47
annaabi.ee 
