Vees lahustuvad, tugevad alused leelised: KOH, NaOH, Ca(OH)2, Ba(OH)2 Vees lahustumatud, nõrgad alused: Al(OH)3, Cu(OH)2, Fe(OH)3 Aluste saamine: 1) Leelised: metallioksiidi reageerimisel veega (ühinemisreaktsioon) K2O + H2O = 2KOH Na2O + H2O = 2NaOH CaO + H2O = Ca(OH)2 BaO + H2O = Ba(OH)2 2) Rasklahustuvate hüdroksiidide saamine: vähemaktiivse metalli oksiidid veega ei reageeri, saadakse metallisoola reageerimisel leelisega CuSO4 + 2NaOH = Cu(OH)2 + Na2SO4 ( asendusreaktsioon) FeCl2 + 2NaOH = Fe(OH)2 + 2NaCl Keemilised omadused: 1) Vastupidavus kuumutamisele a) Leelised on püsivad, lagunevad alles kõrgel temperatuuril b) Rasklahustuvad hüdroksiidid lagunevad kergesti oksiidiks ja veeks Cu(OH)2 = CuO + H2O (lagunemisreaktsioon) 2Al(OH)3 = Al2O3 + 3H2O
Seejärel lisasin ~1 ml glükoosi lahust, loksutasin segu hoolikalt ja soojendasin ettevaatlikult veevannis. 5-10 min möödumisel sai lahus endale halli värvi. Lastes veel ~15 min kuuma vee sees soojendada oli paista hõbedakihti tekkimas katseklaasi seintele. Võtsin katseklaasi ettevaatlikult, raputamata välja ning lasin veel ~19 min seista. Katseklaasi sein oli lõpptulemusena ühtlaselt hõbedaga kaetud. Järeldus Taandav suhkur glükoos taandas metallisoola. Reagendiks oli Tolleni reagent (aktiivseks kompenendiks AgNO3 ja NH3 baasil tekkiv [Ag(NH3)2]+). Lahusest sadestus metalliline hõbe välja, moodustades katseklaasi pinnale peegli. NaOH(aq) + AgNO3(aq) AgOH(s) AgOH(s) + 2NH3(aq)(liias) Ag(NH3)2+(aq) + OH-(aq)] R-C(=O)H + 2Ag(NH3)2+ + 3OH- 2Ag + RC(=O)O- + NH3 + H2O (redoksreaktsioon) 1.2.4. Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Kahte katseklaasi valasin kummassegi ~1 ml sahharoosi lahust, ühele neist lisasin 1 tilk
vooluallikaga. Katoodil toimub alati elektronide liitmine ning anoodil loovutamine. Katiooonid liiguvad katoodile ja liidavad elektrone ning anioonid liiguvad anoodile loovutades elektrone. Elektrolüüsi saab läbi viia elektrolüütide vesilahustes või sulatatud elektrolüütides. Viimaste elektrolüüsi toodetakse aktiivseid metalle (Na, K, Ca jt) Vesilahuste korral sõltuvad saadused sellest, millise elektrolüüdiga on tegemist. Ei saa tekkida aktiivset metalli, toimub aktiivse metallisoola korral katoodil vee lagunemine (tekib vesinik), mitte metalli sadenemine. Hapnikanioonid elektrolüüsil ei lagune, seega laguneb hapniksoolade korral anioodil vesi ning tekib hapnik. 60. Mis on elektrokeemiline rakk? Millest see koosneb? Potentsiomeetria on üks elektrokeemilistest analüüsimeetoditest. Elektrokeemia on keemia osa, mis kasutab ainete uurimiseks ära nende elektrilisi omadusi. Laetud osakeste tekitatud elektrivoolu (ühik amper, A) ja
elektrolüüsinõu põhja või siis jäävad lahusesse, kust neid hiljem keemiliste või elektrokeemiliste võtetega kätte saab. Nii on võimalik suurtes kogustes saada väga puhtaid metalle. Suurem osa vasest, mida tööstus kasutab, on rafineeritud elektrolüütiliselt. Galvaanilised pinnakatted Galvanotehnika puhul on metallikihiga kaetav ese katoodiks, anood võib olla samast metallist või inertsest voolu juhtivast materjalist, elektrolüüdiks on vastava metallisoola lahus. Galvonotehnika puhul on tähtis, et kattekiht oleks ütlane, tihe ja tugev. Galvanotehnika jagatakse galvanosteegiaks ja galvanoplastiks. Galvanosteegia põhieesmärgiks on korrosioonikindla, ilusa ja õhukese, aluspinnaga väga tugevalt seotud kaitsekihi saamine. Galvanoplastika ülesandeks on esmalt vormi võtmine galvaanilisel teel. Galvanoplastikas võib kihi paksus olla mitu millimeetrit. Galvanosteegia puhul peab kaetav ese olema metallist,
annaabi.ee 
