täidistraadid moodustavad räbukatte, mis jahtumise ajal kaitseb täiendavalt keevismetalli. Räbu on kergesti eemaldatav. Metallpulbriga täidetud täidistraadid sisaldavad peamiselt metallpulbrisegu ja minimaalselt räbu moodustavaid koostisosi. See annab täidistraadile suurema tootlikuse. Täidistraadi tüübid Üldiselt: räbumoodustavad täidistraadid jagatakse tavaliselt rutiilseteks, mikrolegeeritud rutiilseteks ja aluselisteks. Peale selle on olemas räbuvabad, metallipulbriga täidetud traadid. Täidistraadid grupeeritakse kasutusomaduste järgi: Kiire täitmine (fast fill) muudab täidistraadi õmbluse setvavahemiku täitmise jaoks sobivaks võimalikult kiiresti, ilma eriliste nõudmisteta mehaanilistele omadustele; kasutatakse ainult hotisontaalasendis keevitamiseks. Võimalik kasutada suurt etteandekiirust ( näit õhukses plaadi keevitamine). Kiiresti jahtuv räbu (fast freeze), tardub kiiresti ja seetõttu on võimalik keevitada kõigis asendeis.
Loodusliku materjalina on kasutusel olnud Gotlandi liivakivi. Silikaatse materjali (klaas, savi) sisse abrasiiv viiakse sulas olekus või paagutamise teel. Silikaadi alusel abrasiive saab kasutada kuni 1200oC juures ja kui abrasiiviks on teemant siis 800oC. Kui alusmaterjaliks on plast saab seda abrasiivketast kasutada temperatuuril alla 200oC juures. Kasutatakse alusmaterjalina põhiliselt reaktoplaste aga ka kummisid ja termoplaste. Metalli sisse viiakse abrasiivid metallipulbriga segamisel seejärel segu paagutatakse või pressitakse kokku. Metalliteks kasutatakse pronksi, teraseid ja niklisulameid. Valmistatakse ka selliseid tooteid millede metallsüdamik on kaetud õhukese abrasiivi kihiga. Abrasiivkattega materjalid koosnevad alusmaterjalist, abrasiivist ja liimist. Alusmaterjalina kasutatakse tugevat paberit, puvillkangast või polüesterkangast. Liimidest on kasutusel karbamiid-formaldehüüdliimid, polüuretaanliimid ja epoksiidliimid. Liimidele lisatakse
Loodusliku materjalina on kasutusel olnud Gotlandi liivakivi. Silikaatse materjali (klaas, savi) sisse abrasiiv viiakse sulas olekus või paagutamise teel. Silikaadi alusel abrasiive saab kasutada kuni 1200oC juures ja kui abrasiiviks on teemant siis 800oC. Kui alusmaterjaliks on plast saab seda abrasiivketast kasutada temperatuuril alla 200oC juures. Kasutatakse alusmaterjalina põhiliselt reaktoplaste aga ka kummisid ja termoplaste. Metalli sisse viiakse abrasiivid metallipulbriga segamisel seejärel segu paagutatakse või pressitakse kokku. Metalliteks kasutatakse pronksi, teraseid ja niklisulameid. Valmistatakse ka selliseid tooteid millede metallsüdamik on kaetud õhukese abrasiivi kihiga. Abrasiivkattega materjalid koosnevad alusmaterjalist, abrasiivist ja liimist. Alusmaterjalina kasutatakse tugevat paberit, puvillkangast või polüesterkangast. Liimidest on kasutusel karbamiid-formaldehüüdliimid, polüuretaanliimid ja epoksiidliimid
Loodusliku materjalina on kasutusel olnud Gotlandi liivakivi. Silikaatse materjali (klaas, savi) sisse abrasiiv viiakse sulas olekus või paagutamise teel. Silikaadi alusel abrasiive saab kasutada kuni 1200oC juures ja kui abrasiiviks on teemant siis 800oC. Kui alusmaterjaliks on plast saab seda abrasiivketast kasutada temperatuuril alla 200oC juures. Kasutatakse alusmaterjalina põhiliselt reaktoplaste aga ka kummisid ja termoplaste. Metalli sisse viiakse abrasiivid metallipulbriga segamisel seejärel segu paagutatakse või pressitakse kokku. Metalliteks kasutatakse pronksi, teraseid ja niklisulameid. Valmistatakse ka selliseid tooteid millede metallsüdamik on kaetud õhukese abrasiivi kihiga. Abrasiivkattega materjalid koosnevad alusmaterjalist, abrasiivist ja liimist. Alusmaterjalina kasutatakse tugevat paberit, puvillkangast või polüesterkangast. Liimidest on kasutusel karbamiid-formaldehüüdliimid, polüuretaanliimid ja epoksiidliimid
annaabi.ee 
