Hapnikuta happed(HCl, HCr, H2S) ja hapnikhapped(HNO3, H2CO3, H2SO4) Üheprootonilised(HCl, HNO3, HBr) ja mitmeprootonilised(H2SO4, H3PO4, H2CO3) Tugevad happed-kõik molekulid jagunenud ioonideks, väga aktiivsed ja sööbivad HCl, HBr, HI, HNO3, H2SO4 Nõrgad happed-väike osa molekule jagunenud ioonideks H2CO3, H2S, H3PO4, HNO2, CH3COOH Universaalindikaatoriga rohekas, lakmusega lilla ja metüüloranžiga oranž ALUS-aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone Metallioon+hüdroksiidioon – Na+OH-naatriumhüdroksiid Fe(OH)3- raud(III)hüdroksiid Vees lahustuvad ained-leelised-tugevad alused(KOH, NaOH,LiOH) Vees mittelahustuvad-nõrgad alused(Mg(OH)2, Fe(OH)3, Cu(OH)2) Universaalindikaatoriga sinine, lakmusega sinine, fenoolftaleiiniga roosakaspunane SOOL-kristalne aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happeanioonidest Fe+NO3-raud(III)nitraat NH4+PO4-ammooniumfosfaat
Vastus: Ensüümid on valgud, mis reguleerivad rakkudes keemiliste reaktsioonide kiirust. 6. Miks muudab ainete liialt aeglane lagundamine elu võimatuks? Vastus: Ainete liiga aeglane lagundamine muudab elu võimatuks, sest rakk vajab pidevalt juurde nii energiat kui ka toorainet. 7. Miks on vitamiinid meie toidus hädavajalikud? Vastus: Kuna mõni ensüüm on reaktsioonivõimeline alles siis, kui sellega on liitunud mittevalguline osa, milleks võib olla kas metallioon või mõni orgaaniline molekul. 8. Nimeta toiduainetetööstuses kasutatavaid ensüüme. Vastus: Laapensüüme, maisitärklisest suhkrut lõhustavate ensüümide toimel. 9. Kuidas nimetatakse kiirendavaid aineid? Vastus: Katalüsaatoriteks. 10. Valkude biofunktsioonid. Vastus: *Energeetiline funktsioon, *Ehituslik funktsioon, *Kaitsefunktsioon, *Toksiline funktsioon, *Detoksitatsioon, *Transpordi funktsioon, *Varuaine funktsioon, *Liigutuslik
oksiidi omadused, kuid need avalduvad väga nõrgalt. Ei reageeri veega. Neutraalne oksiid ehk inertne-Ei reageeri vee, hapete ega aluste lahustega. Hape-aine, mis annab lahusesse vesinikioone. Nõrk hape-lahuses on ainult osa molekule jagunenud ioonideks, pole nii aktiivsed alus-aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone leelis-vees lahustuv tugev alus(hüdroksiid) sool-kristalne aine, mis koosneb (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest vesiniksool-Sool kus on metallioon, happeanioon ja vesinikioon ammooniumsool-sool mis koosneb ammooniumioonist ja happe anioonist 3.METALL+HAPNIK=METALLIOKSIID nt. magneesium+hapnik 2Mg+O2=2MgO MITTEMETALL+HAPNIK=MITTEMETALLIOKSIID nt. väävel+hapnik S+O2=SO2 METALL+HAPE=SOOL+VESINIK nt. naatrium+soolhape 2Na+2HCl=2NaCl+H2 ALUS+HAPE=SOOL+VESI nt. alumiiniumhüdroksiid+lämmastikhape Al(OH)3+3HNO3=Al(NO3)3+3H2O ALUSELINE OKSIID+VESI=ALUS nt. kaltsiumoksiid+vesi CaO+H2O=Ca(OH)2 HAPPELINE OKSIID+VESI=HAPE nt
o Temperatuur- igale ensüümile sobib kindel temperatuurivahemik, mille juures selle aktiivsus on suurim. Inimestel näiteks 37C o pH tase-paljude ensüümide tööks sobib kõige paremini pH vahemik 6-8, kuid näiteks maos esinev ensüüm pepsiin toimib kõige paremini kui pH on 2 o Mõni ensüüm on reaktsioonivõimeline alles siis, kui sellega on liitunud mingi mittevalguline osa, milleks võib olla kas metallioon või mõni orgaaniline molekul, näiteks B-vitamiin o Kofaktor o Mõjutab ka rõhk. 25.Kirjelda valkude ülesandeid, too näiteid(5 erinevat ülesannet). Mõisted antigeen, antikeha, aktiivne transport, retseptor. o Valkude ülesanded: o Ensüümid- on valgud, mis reguleerivad organismis reaktsioonide kiirust. o Ehitusmaterjal- valgud kuuluvad paljude rakuosade koostisesse, Näiteks: suled, vill, sõrad,
2. Ensüümkatalüüs. ! Ensüümid on valgud, mis katalüüsivad bioloogilisi protsesse (biokatalüsaatorid). Lähteaineid, mille reaktsiooni kiirust ensüüm mõjutab, nimetatakse substraatideks. Reaktsioonis võib esineda rohkem kui üks substraat. Ensüümid on polümeersed ained, mis koosnevad aminohapete jääkidest, millel omakorda on palju funktsionaalseid rühmi. Osa ensüüme sisaldab metallioone, mis võivad asuda ensüümi struktuuris või ensüümist väljaspool. Metallioon polariseerib ensüümi teatud osa ning sellega ta suurendab ensüümi aktiivsust. Michaelis-Menteni mehhanism. S - substraat, E - ensüüm, P - produkt, ES - ensüümsubstraatkompleks Kõige aeglasemaks staadiumiks on teine staadium (k3 on kõige väikseim), seega reaktsiooni kiirus avaldub kujul: ! ! ! ! ! Kuna [ES]-i kontsentratsioon on raskesti määratav, teisendati selle võrrandi:
kogu aeg, vaid ei tehta ahela juppe. Juhtival ahelal asub rohkem kõrgelt avalduvaid geene. lagging strand – mahajääv ahel, sünteesitakse fragmentidega, okazaki fragmentidena. Seal läheb vaja palju DNA praimereid. 73 DNA polümeraasid (2tk) on tihti ühendatud holoensüümideks – multi-valk kompleks nagu šveitsi taskunuga. Juhtiva ahela süntees peab ootama, et teine ahel ka täis sünteesitakse. Üks Me+2 (kahevalentne metallioon) koordineerib β ja gamma Pi-d, teine α Pi-d ja oksüaniooni. ~ 9) replikatsiooni alguspunkt – replikatsiooni ORI (origin of replication) – koosneb bakteri puhul kahte tüüpi kordusjärjestustest. Replikatsioon algab korraga kahest otsast. Kui E. colil on 1 ORI, siis S. cerevisiae-l on sadu. ORI-l on kindlad kordusjärjestused, mis on märklauaks valkudele. Valgud tunnevad ära ja seonduvad sellega. 10) intronid – kordusjärjestused