dilämmastikoksiid N 2O difosfortrioksiid P2O3 vääveltrioksiid SO3 süsinikdioksiid CO2 Kontrolli oksiidide valemid: Metallioksiidid Mittemetallioksiidid Cs2O CaO SO2 NO2 PbO Al2O3 SeO3 N 2O MgO ZnO Cl2O5 P2O3 Cr2O3 SnO2 CO SO3 Fe3O4 PbO2 P2O5 CO2 Oksiidide liigitus keemiliste omaduste järgi: · Aluselised oksiidid (reag.hapetega) Enamus metallioksiididest: Na2O, CaO,.... · Happelised oksiidid( reag. alustega) Enamus mittemetallioksiididest: CO2,SO3,... · Amfoteersed oksiidid( reag.nii hapete kui ka alustega): ZnO, Al2O3, Cr2O3,Fe2O3 · Neutraalsed oksiidid( ei reag. ei hapete ega alustega ega veega): CO, NO, N2O Aluseliste oksiidide keemilised om.: · Kõik aluselised oksiidid reag. happega, tekivad sool ja vesi MgO + 2HCl = MgCl2 + H2O · Kõik aluselised oksiidid reag. happeliste oksiididega, tekib sool. MgO + CO2 = MgCO3
3. Mitu kovalentset sidet süsiniku aatom tavaliselt moodustab? 4. Millised on tähtsamad maakoores leiduvad süsinikuühendid? 5. Millised on tähtsamad õhus leiduvad süsinikuühendid? 6. Kas maakoores leidub vaba süsinikku? 7. Miks teemant on palju kõvem kui grafiit? 8. Miks grafiit juhib elektrit? 9. Kuidas vähendada CO2 sisalduse kasvu atmosfääris? 10. Kas CO2 abil võiks saada vaba metalli metallioksiididest? 11. Milline on süsiniku oksüdatsiooniaste teemandis ja grafiidis? 12. Mis on koks? *13. Miks fullereeni C60 nimetatakse ka footballeeniks?
*Vulkaanipursetel *Elusorganismides Füüsikalised omadused *kõige kergem element *värvuseta *lõhnata *maitseta *lahustub vees vähesel määral *neeldub metallides (mõnedes),kummis jne. 5 *suur soojusjuhtivus Tähtsus (kasutamine) *õhupallide täitmiseks(ilmastiku uurimisel) *metallide keevitamisel ja lõikamisel *metallide tootmisel metallioksiididest *kütused *margariini tootmisel *keemiatööstuses *sõjatööstuses-vesinikupomm Vesi. Leidub igal pool ja 71% maakerast on kaetud ookeanidega. Inimene sisaldab kuskil 70% vett. Puu- ja juurviljad sisaldavad kuskil 80%-90%. Füüsikalised omadused. Värvusetu, maitseta, lõhnata, hea lahusti. Tähtsus. Kujundab kliimat, võimaldab toota elektrit, energiat, elu keskkond paljudele loomadele, joogiks, söögiks, olmeks. 20. Lahus lahustist ja lahustunud ainest (ainetest) koosnev segu.
sest vattmeetri voolumähist läbib faasivool A I ja pingemähisele langeb faasipinge A U . Neutraaljuhi olemasolu ei oma tähtsust. Kolmefaasilise ahela aktiivvõimsus P = 3Pf . 31. Pooljuhtseadiste klassifikatsioon. 32. Pooljuhttakistid. Termotakistid: Seadis, mis põhineb metalli (peamiselt peenikese plaatina- või vasktraadi) või pooljuhi elektritakistuse sõltuvusel temperatuurist. Pooljuhttermotakisteid on kahte tüüpi: 1) Termistorid valmistatakse metallioksiididest ja nende takistus väheneb temperatuuri tõustes ning seega nende takistuse temperatuuritegur on negatiivne. Termistore kasutatakse temperatuuri mõõtmiseks ja elektrilülituste temperatuurisõltuvuse kompenseerimiseks. 2) Posistorid on positiivse takistuse temperatuuriteguriga pooljuhttermotakistid. Need muudavad väga vähe oma takistust temperatuurivahemikus 0 kuni 75 C, säilitades takistuse umbes 100 oomi. Positiivse takistuse
kuni 106 m, mis on suurem kui elektrijuhtidel ja väiksem kui dielektrikutel. Tähtsamad pooljuhid on germaanium ja räni, seleen ja ühenditest galliumarseniidja indiumantimoniid. 32. Pooljuhttakistid - termotakisti on seade, mis põhineb metalli (peamiselt peenike plaatina- või vasktraadi) või pooljuhi elektritakistuse sõltuvusel temperatuurist. Pooljuhttermotakisteid on kahte tüüpi : a) Termistorid - valmistatakse metallioksiididest ja nende takistus väheneb temperatuuri tõustes ning seega nende takistuse temperatuuritegur on negatiivne. Tüüpilised negatiivse takistuse temperatuuriteguriga termistorid muudavad oma takistust temperatuurivahemikus 25 kuni 100 °C mõnesajast (või mõnest tuhandest) kuni mõnekümne (või mõnesaja) oomini. Temperatuuri tõustes nende takistus väheneb 2 8% kraadi kohta. Termistore kasutatakse temperatuuri mõõtmiseks ja elektrilülituste