eelisteks on odavam ja kiirem tootmise ettevalmistamine, võimalus kasutada suure jõudlusega masinaid ning töötingimused on ohutumad ja tervislikumad, kui maa all. Kui maardla asub aga sügaval teiste kivimikihtide all, tuleb rajada allmaakaevandus. Maavarasid liigitatakse nende füüsilise oleku järgi tahkeiks (põlevkivi, fosforiit), vedelaiks (nafta, mineraalvesi) ja gaasilisteks (maagaas), kasutusotstarbe ja koostise järgi kütteaineteks (kivi- ja pruunsüsi, põlevkivi), metallilisteks maavaradeks ehk maakideks (raua-, vasemaak ja boksiit) ja mittemetallilisteks maavaradeks. Viimased jaotuvad ehitusmaterjalideks (lubjakivi, graniit, kruus, liiv), sooladeks (kivi- ja kaalisool, kips), vääris- ja dekoratiivkivideks (teemant, malahhiit, marmor) jm. Maavarasid kasutatakse enamasti töödeldud kujul, kusjuures lõppsaadused võivad lähteainest oluliselt erineda. Maavarade varud tehakse kindlaks geoloogiliste otsingute ja uuringutega
Metallid. Perioodis vasakul pool paiknevatel elementidel esinevad metallilised omadused, paremale poole liikudes muutuvad elemendid järjest vähem metallilisteks. Metallideside esineb metalliiooni ja poolvaba elektroni vahel. Metalle iseloomustab läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus, plastilisus, metalliline side ja hea mehhaaniline töödeldavus. METALNE LÄIGE- (võime valgust peegeldada) on metallidele iseloomulik füüsikaline omadus. Kõige paremini peegeldavad valgust hõbe ja alumiinuim, seetõttu kasutatakse neid peeglite valmistamisel.
soojuspaisumise tõttu väheneb. Sõltub keha kujust. Hüdrodünaamikaks nimetatakse teadust, mis tegeleb kehade liikumise uurimisega vedelikes ja voolamise uurimisega. Tahkisteks nimetatakse aineid, millel on kristallstruktuur. Molekulid paiknevad tihedalt, kindla korra järgi. Molekulide vahel on tugev vastastikmõju, soojusliikumine toimub vaid osakeste võnkumise näol. Jaotatakse ioon-, aatom-, molekul- ja metallilisteks kristallideks. Klassifitseeritakse ka osakeste paiknemise korra järgi. Monokristalliga on tegu, kui molekulid paiknevad üle kogu aine kindla korra järgi, omadused sõltuvad suunast. Polükristalli puhul koosneb ainekogus paljudest eraldi orienteeritud ainekogustest. Amorfseteks nimetatakse tahkeid aineid, millel kristallstruktuur puudub, neil on omadus voolata ning sulamistemperatuur puudub. Anisotroopia on üks tahkiste põhiomadusi ning selle puhul sõltuvad aine omadused suunast
3. Mille poolest erineb aluspõhi Põhja-ja Lõuna-Eestis? Nimeta aluspõhja moodustavad kivimid mõlemas piirkonnas. 4. Leia Põhja-Eesti paekaldalt laskuvad joad ja iseloomusta neid. Interneti otsisõna: Eesti jugade loend. --- 30 1.7. Euroopa maavarad Maavara on maapõues leiduv orgaaniline või anorgaaniline aine, mida on võimalik töödelduna majanduslikult tasuvalt kasutada. Maavarad jaotatakse tahkeiks, vedelaiks ja gaasilisteks, kasutusotstarbe ja koostise järgi kütteaineteks, metallilisteks ja mittemetallilisteks maavaradeks. Maavarade paiknemine mingis piirkonnas on tingitud maakoore geoloogilisest ehitusest. Üldiselt ei ole Euroopa maavarade poolest rikas, pikaajalise kasutuse tõttu on suur osa maavaradest juba ammendatud. Maavarade paiknemine ja leiukohtade rikkus on oluliselt mõjutanud mäetööstuse kujunemist. Vanemad ja traditsioonilisemad mäetööstuse harud on metallimaakide ja söe kaevandamine.
annaabi.ee 
