karbonaadid sadestuvad põhja (katlakivi) Millest on tingitud vee mittekarbonaatne karedus? jääv. vees lahustunud Ca- ja Mg kloriidid, sulfaadid Kuidas seda kõrvaldada? vee pikemaajalisel keetmisel, vee destilleerimisel, kasutada vee pehmendajaid ioniitide abil Nimeta veekaredusest tingitud kahjulikke tagajärgi. rikuvad kuumutusnõusid, boilereid, torude ummistusi Milliseid metalle nimetatakse leelismetallideks? I A rühma metallid. on kõige metallilisemad elemendid, oksüdats aste on 1 ja väliskihi el valem on ns1 Iseloomusta neid lühidalt(füüsikalised omadused). Füüsikalised omadused - On pehmed, kergesti lõigatavad, madala sulamistemp, head soojus- ja elektrijuhid, keemilised omadused - reageerivad hapniku ja teiste mittemetallidega, veega, hapetega. On hästi aktiivsed, seetõttu esinevad looduses vaid ühenditena. Annavad leegile iseloomuliku värvuse. Milliseid metalle nimetatakse leelismuldmetallideks. IIA rühma metallid
Sool on maakeral väga laialt levinud - leidub kõikidel mandritel v.a Antartikas Seda saadakse peamiselt mereveest ja soolajärvedest Naatriumkloriid on eluks vajalik aine; enamik kudesid sisaldab suuremal või vähemal määral soola. Kasutamine: toiduvalmistamisel maitseainena, meditsiinis füsioloogiliste lahuste valmistamisel, seebi ja muude pesuainete tootmisel Leelis- ja leelismuldmetallid - kõige metallilisemad elemendid, Esinevad peamiselt ühenditena IIA rühma aktiivsemad metallilised elemendid Ca, Sr, Ba, Ra Oksüdatsiooniaste ühendites II Leegis kuumutamisel annavad leegile värvi KALTSIUM Hall värvus Maakoores massi pooles levikult viies Oluline osa raku füsioloogias Sellega tehakse juustu Keemiline element nr 20 STRONTSIUM Hõbevalge või kollakas värvus
KEEMIA KT II 1. Leelismetallide üldiseloomustus (omadused), leidumine looduses. *On kõige metallilisemad elemendid. *reageerivad aktiivselt hapnikuga ja enamiku teiste *Pehmed, kergesti lõigatavad, mittemetallidega, *kerged (väikese tihedusega) *reageerivad aktiivselt veega, moodustades vastava leelise ja *madala sulamistemperatuuriga, tõrjudes välja vesiniku,
Kütuselemendis on võimalik kasutada kütuseks mitmesuguseid energiarikkaid gaasilisi või vedelaid aineid (nt vesinik, metaan, metanool jt). Vesinik- hapnikelemendis toimivad omavahel H2(-) ja O2(+) ning reaktsiooni saaduseks on vesi. 2H2+O2 → 2H2O Esimese vooluallika leiutaja oli Alessandro Volta 1800. aastal. See toimis H2SO4, Zn ja Fe pulga toimel. 2. Leelis- ja muldmetallid on IA ja IIA rühma elemendid. Need on kõige metallilisemad elemendid. Suure aktiivsuse tõttu ei esine need elemendid looduses kunagi lihtainena, vaid ühendite koostises, seega võib neid ehedalt kohata ainult keemialaboris. Leelis- ja muldmetallid kuuluvad s-elementide hulka, ehk nende väliskihil elektronvalem on vastavalt ns1 või ns2. Leelismetallid on IA rühma elemendid ning nende oksüdatsiooniaste ühendites on I. Leelismuldmetallid on IIA rühma aktiivsemad