Koonuspinna treimine toimub neljal viisil: 1) lühikeste koonuste treimine laia treilõikuriga ristettenihkel 2) supordi ülemise lõikurikelgu pööramisega 3) tsentrite nihkumisega, kus vajalik tsentripuki nihkutuse suurus h=l*sin alfa 4) treimine kopeerjoonlauaga. Keermestamine: Universaaltreipingil lõigatajse nii sise- kui ka väliskeemeid. Lõikeriistaks on keerme treilõikus, mille profiil vastab lõigatava keerme profiilile. Treipingid: otstarbe järgi jagunevad metallilõikepingid üld- ja eriotstarbelisteks. Eriotstarbelised pingid on kitsa kasutusalaga enamasti ühetüübiliste detailide töötlemiseks. Üldotstarbeliste lõikepinkide liigitamisel aluseks võetakse töötlemismeetod, mis hõlmab lõikurit, töödeldava pinna kuju ja töötlemisskeemi. Eristatakse trei-, puur-, lihv-, hambalõike-, frees- jm. pinke. Freesimine: Freesimine on lõiketöötluse universaalsemaid tehnoloogilisi protsesse, mille puhul lõikuriks on frees
8 5 2 Kd 0,83 0,77 0,73 0,70 0,65 0,5 0,52 9 legeeritud Kd ja Kd 0,83 0,7 0,7 0,7 0,65 0,59 0,52 7 3 0 Tabel 8. Reziimiteguri k väärtusi koormus jõumasin k rahulik, ülekoormus käivitamisel kuni linttransportöör, metallilõikepingid, 1,25 ... 120% nimikoormusest ventilaatorid 1,50 mõõdukad võnkumised, ülekoormus kett- ja lehttransportöörid, 1,50 ... käivitamisel kuni 150% tsentrifugaalpumbad, puidutöötlemise pingid 1,80 nimikoormusest suured võnkumised, ülekoormus vahelduvsuunalise liikumisega tööpingid, 2,0 ...
kus D-tooriku suurim läbimõõt lõikealas m, n-tooriku pöörlemissagedus min-1 Ettenihkeliikumine on lõikuri lõikeserva liikumine ettenihke suuna, mis tagab lüikeprotsessi pidevuse. Ettenihkekiirus e. ettenihe on lõikeserva liikumise kiirus ettenihkeliikumise suunas s=s0n mm/min 2. Treimise geomeetrilised karakteristikud. Lõikesügavus on töödeldava ja töödeldud pinna vaheline kaugus mõõdetuna risti ettenihkesihiga. 12. Treipingid. Spindlisõlmed Otstarbe järgi jagunevad metallilõikepingid üld- ja eriotstarbelisteks. Eriotstarbelised pingid on kitsa kasutusalaga enamasti ühetüübiliste detailide töötlemiseks. Üldotstarbeliste lõikepinkide liigitamise aluseks võetakse töötlemismeetod , mis hõlmab lõikurit, töödeldava pinna kuju ja töötlemisskeemi. Eristatakse trei-, puur-, lihv-, hambalõike-, frees- jm. pinke Universaaltreipink On ette nähtud mitmesugusteks treimistöödeks, ka keermelõikamiseks treilõikuriga, kasutades selleks veokruvi ja veomutrit.
36a), otspinna treimine (b), soone treimine ja läbilõikamine (c), silindersisetreimine (d), tasase sisepinna sisetrei- mine (e), sisesoone treimine (f) on treimise põhiope- ratsioonid. Treipingil võib avasid töödelda ka keerd- puuri, avardi ja hõõritsaga (vt. Puurimine). Keerulisi kujupindu töödeldakse spetsiaalsete kujulõikuritega. Keermestatakse nii välis- kui sisepinda spetsiaalseid keerme treilõikureid kasutades. Otstarbe järgi jagunevad metallilõikepingid üld- ja eriotstarbelisteks. Eriotstarbelised pingid on kitsa kasutusalaga, enamasti ühetüübiliste detailide töötlemiseks. Üldotstarbeliste lõikepinkide liigitamise aluseks on töötlemismeetod. Eristatakse trei-, puur-, lihv-, frees-, hambalõike jm. pinke. Treipingid jagunevad universaaltreipinkideks, revolvertreipinkideks, karusselltreipinkideks ning automaattreipinkideks. Universaaltreipink on ette nähtud mitmesugusteks treimistöödeks, ka keermelõikamiseks
annaabi.ee 
