Vanad hambad lihvitakse maha ja raiutakse uued, teravad asemele. Käsiviilimise jõudlus oleneb paljus lukksepa tööasendi ja liigutuste õigsusest ning tooriku kinnitusviisist. Mugavaks asendiks peetakse seda, kui tööline seisab 450 all kruustangide pikitelje suhtes.Vasaku jalaga astutakse ette nii, et ta jääb töölaua servast 150...200 mm kaugusele, parem jääb vasakust 200...300 mm eemale, kusjuures jalalabadevaheline nurk on 60...700. Kui viiliga eemaldatakse pakse metallikihte ning teda tuleb lükata suure jõuga, tõstetakse parem jalg vasakust 500...600 mm kaugusele, mis annab paremat tuge. Kui viilitakse väikese jõuga, võivad jalad olla peaaegu koos. Töökäigu lõpus kallutab lukksepp keha pisut kruustangide poole ja toetub tugevamini vasakule jalale. Tööjõudlus on suurem, kui kruustangide ülapind on töölise küünarnuki kõrgusel. Ka käte asend on väga tähtis
tooriku kinnitusviisist. Mugavaks asendiks peetakse seda, kui tööline seisab 45 0 all kruustangide pikitelje suhtes (joon. 118a). Vasaku jalaga astutakse ette nii, et ta jääb töölaua servast 150...200 mm kaugusele, parem jääb vasakust 200...300 mm eemale, kusjuures jalalabadevaheline nurk on 60...700 (joon. 118b). Töötaja asend viilimisel: a vaade ülevalt; b jalgade asend joon. 118 Kui viiliga eemaldatakse pakse metallikihte ning teda tuleb lükata suure jõuga, tõstetakse parem jalg vasakust 500...600 mm kaugusele, mis annab paremat tuge. Kui viilitakse väikese jõuga, võivad jalad olla peaaegu koos. Töökäigu lõpus kallutab lukksepp keha pisut kruustangide poole ja toetub tugevamini vasakule jalale. Tööjõudlus on suurem, kui kruustangide ülapind on töölise küünarnuki kõrgusel. Ka käte asend on väga tähtis. Viil võetakse paremasse kätte nii, et käepide toetuks