igavad, teine oli sõbralik ja vastutulelik. Kuigi David ei suutnud eksperimentaatoreid ära tunda, valis ta edasiseks tööks teise eksperimentaatori. Emotsioon koosneb erinevatest sõltumatutest osadest, millest kõik ei pruugi teadvuses kajastuda. Empaatiavõime – toimib tahtmatult, sõltub alateadlikest emotsionaalsetest vihjetest. Esmaseks aluseks on eesmises vöökäärus ja eesmises insulas toimuvad protsessid. Teisese hinnangu ja teise isiku emotsiooni metakognitiivse teadlikkuse vahendajaks on mediaalne prefronaalkoor. Peegelneuronid – aktiveeruvad enda tegutsemine ja vaatlemise korral. Paiknevad premotoorses koores, eesmises insulas ja eesmise vöökääru keskosas. Oluline roll kavatsuste mõistmisel, vajalik uute oskuste omandamiseks, empaatiavõime aluseks. Eesmine vöökäär – dor. paiknevad kognitiivse, ventraalselt emotsionaalse info töötlusega seotud vöökääru piirkonnad. Palju alt-üles ja ülalt-alla neuronaalseid ühendusi
3. Millised on kolm üldiste õppimisoskuste liiki Hattie, Biggsi ja Purdie (1996) järgi? Kolm üldiste õpioskuste liiki ehk kolm õppimisoskuste kujundamise taset ehk sekkumise viisi: 1) Kognitiivne sekkumine. Kognitiivsel sekkumisel on tegemist konkreetse ülesande lahendamiseks vajaliku oskuse arendamise või täiustamisega (näiteks allajoonimine, märkmete tegemine ja resümeerimine). 2) Metakognitiivse sekkumise ülesanne on arendada õppimiseks tehtavate pingutuste planeerimise, teostamise ja jälgimise oskusi ning tingimuslikku teadmist (millal, kus, miks ja kuidas kasutada konkreetseid taktikalisi võtteid ning strateegiaid). 3) Afektiivne sekkumine puudutab õppimiseks vajalike emotsionaalsete seisundite, nagu õpimotivatsiooni ja enesekontseptsiooni kujundamist. 4. Milliseid üldiseid õpioskuste liike eristavad Weinstein ja Mayer?
annaabi.ee 
