"). Antiigis ja keskajal autorlus anonüümne üldise arusaama kohaselt kasutas autor jumalikku inspiratsiooni, st teose tegelik autor on mõni jumal või muusa. Autorlus hakkas tähtsamaks muutuma alles renessansiperioodil ning alus tänapäeva ideele autorist pandi romantismiperioodil. Autor individuaalsete annetega geenius, autoritekst on isiku elamuste ja kogemuste väljendus, kirjandustekst on kirjutaja üleelamiste peegeldus (vahel metafoorilises vormis). Kirjanik peegeldab oma ajastu ideid ja üldist atmosfääri. 5. Tekst kirjandusliku kommunikatsiooni mudelis Kunsti olemuse väljendamiseks kasutatakse erinevaid jäljendusvahendeid, kusjuures jäljendatakse tegevust, iseloomu, emotsioone ja muud sellist. Seda käsitlust iseloomustab usk, et tekst ja tegelikkus on loomupäraselt seotud. Hilisemates käsitlustes nähakse kirjandust tegelikkuse kajastusena. Kirjandus kui ta midagi jäljendab peab olema tõepärane. Sotsiaalse
) 4. Usulise kogemuse mõju usulistele liikumistele W. Jamesi järgi. erinevad usulised liikumised algavad kellegi usulisest kogemusest nt prohvet kellel on usuline kogemus(nt ilmutus v jumalik selgus selle kohta kuidas asjad käivad) william james ütleb et religiooni olemus on kogemuslik, elamuslik ja usulised liikumised algavad kellegi prohveti visioonist. next etapp meil on prohvet, kellel tekivad jüngrid. prohvetisurm, ühel hetkel ta sureb. füüsilises tähenduses (Et ple enam elus) v metafoorilises (kogub järgijate raha kokku ja kaob) või kollektiivne surm vm. rahu organiseerimine: prohvetid enam pole aga õpilased võtavad üle algse õpetuse ja see asi lõpeb kusagil formaalne organisatsiooni juures. - Oli ilmutus, selgus, liikumine, liikumine ühel päeval organiseerub(tekib majanduspidamine, väline ja sisemine poliitika) ja hakkab toimima suure organisatsioonina(formaalne organisatsioon). Normaalne organisatsioon