· "Põleva laotuse all" (1945) · "Kohav rand" (1948) · "Selgel hommikul" (1950) · "Unistaja aknal" (1959) · "Rannalageda leib" (1965) · "Tuule valgel" (1977) · "See kauge hääl" (2000) · "Aastad ja päevad" (mälestused). Tallinn, Tänapäev 2006 Luulekogu üldiseloomustus Vaarandi lüürika, mida võib võtta kui eesti luule eri harude ühenduspunkti, on ajatu. Selles leidub mitmeid killukesi eesti luule peajoone metafoorikast. Lisaks subjektiivsete ainulaadsete hetkede tabamisele kumab ka sotsiaalset tausta: poetess pole loonud pelgalt isiklikke värsse ega valanud sõnadesse üksnes enese hinges tukslevat, tema loomes peegeldub poole sajandi Eestimaa. Seejuures ühendab Vaarandi mõjusalt eri luuletahke: tema "lihtsad asjad" haakuvad (Luige) "maapäälsete asjadega", "tuule valgel" luuletaja paikneb ikka selsamal (Suitsu) "tuulemaal" ja
retoorikast ja toetutakse lihtsale heale. Samas toetas eesti luule liikumist tavapärase lüürilise luule poole ka V. selleaegne tõlketegevus. 5 Luulekogu üldiseloomustus Vaarandi lüürika, mida võib võtta kui eesti luule eri harude ühenduspunkti, on ajatu. Selles leidub mitmeid killukesi eesti luule peajoone metafoorikast. Lisaks subjektiivsete ainulaadsete hetkede tabamisele kumab ka sotsiaalset tausta: poetess pole loonud pelgalt isiklikke värsse ega valanud sõnadesse üksnes enese hinges tukslevat, tema loomes peegeldub poole sajandi Eestimaa. Seejuures ühendab Vaarandi mõjusalt eri luuletahke: tema "lihtsad asjad" haakuvad (Luige) "maapäälsete asjadega", "tuule valgel" luuletaja paikneb ikka selsamal (Suitsu) "tuulemaal" ja nendesamade (Alveri) "tuulelaste" läheduses, "sisaliku jälgedest"
annaabi.ee 
