lagundamine. Moodustub käävisüsteem. Protsessi juhivad kaks tsentrosoomi, mis liiguvad raku poolustele.Tsentrosoomide baasilt piknevad mikrotorukesed ehk kääviniidid kromatiidide tsentromeeridele. Mikrotorukeste kinnitumiseks on tsentromeeride läheduses spetsiaalsed alad- kinetohoorid. Metafaas- toimub kromosoomide lühenemine. Mikrotorukesed ja kromosoomid asetuvad raku kesktasandile. Moodustub metafaasiplaat. Anafaas- paarilised tsentromeerid eralduvad üksteisest, kääviniidid hakkavad lühenema ning tütarkromatiidid liiguvad seejuures raku eri poolustele. Telofaas- moodustuvad uued tuumakatted, tuumakesed. Kromosoomid dekondenseeruvad. Telofaasile järgneb tsütokinees ehk tsütoplasma jagunemine ja tütarrakkude teke. Meioos Tegemist on rakujagunemise viisiga, mille käigus tekivad sugurakud, kusjuures ühest eellasest ekib
tsentromeeride läheduses) · Kääviniidid, mis kinetohooridele ei kinnitu jagunevad: o pikad kääviniidid - polaarsed ehk mittekinetohoorsed kääviniidid o lühikesed kääviniidid – moodustavad astri ümber tsentrosoomi Metafaas: · selle alguseks on kromosoomid maksimaalselt lühenenud · kromosoomide tsentromeeripiirkonnad on liikunud raku kesktasapinnale – moodustub nn. metafaasiplaat · iga kromosoomi kinetohoorile on kinnitunud poolustelt lähtuvad mikrotorukesed. Anafaas: · algab, kui kromosoomi paarilised tsentromeerid eralduvad teineteisest, kääviniidid hakkavad kinetohoori baasilt lühenema (tubulin laguneb) ja tütarkromatiidid (tegelikult ühekromatiidilised kromosoomid) liiguvad, tsentromeer ees, raku eri poolustele. · Mittekinetohoorsed mikrotorukesed venitavad rakku piklikumaks.
annaabi.ee 
