eraldatakse settivad orgaanilised osakesed; 4 lisatakse koagulant, mikroorganismid lagundavad biolagundatava aine, hävitades ka lahustunud ja raskesti settiva reostuse; 5 reovette suunatakse mikroorganismidele elutegevuseks vajalik õhk. 6 heitvee järelselituse käigus eraldatakse puhastatud veest muda, vesi suunatakse läbi süvamere väljalasu merre; 7 puhastusprotsessi erinevates etappides eraldatud muda pumbatakse mudatöötlusjaama; 8 muda kääritatakse metaantankides, kus bakterite toimel orgaaniline aine laguneb (viibeaeg keskmiselt 25 päeva); 9 muda anaeroobse stabiliseerimise käigus eraldub rohkesti metaani sisaldavat biogaasi, mida kasutatakse mudatöötlemisjaama tehnoloogilises protsessis, samuti bioloogilises puhastusprotsessis vajaliku õhu tootmiseks ning hoonete kütmiseks; 10 muda käitlusüksuses jääkmuda stabiliseeritakse ja kuivatakse ning segatakse tugiainetega; 11 81 % muda komposteeritakse ja 19
Kompostitavas massis peab olema piisavalt õhku, seetõttu tuleb sette hulka segada koredat, poorsust suurendavat nn tugiainet: hakkpuitu, saepuru, põhku jms. Hooldatud kompost soojeneb ja temp püsib 50-60 kraadi vahemikus pikemat aega. Kui temp üle 55 kraadi, siis hukkub enamik tõvestavatest organismidest ja taimehaiguste põhjustajaist. o Anaeroobne kääritamine viiakse läbi metaantankides, kus käärimise tulemusena orgaaniline aine laguneb metaanibakterite toimel. On 2 sobivat tempivahemikku: mesofiilne temp 30-37 kraadi või termofiilne temp 55 kraadi. Arenenud maades üldlevinud stabiliseerimismeetod. Kulukas seadmestik, keerukas protsess. o Keemiline stabiliseerimine o Termiline stabiliseerimine eesmärgiks stabiliseerida sete, kõrvaldada vesi,
Seda saab erinevatel viisidel kasutada põllumajanduses, maaparanduses, haljastustöödel jne. Anaeroobne lagundamine. Teiseks jäätmete töötlemise bioloogiliseks meetodiks on jäätmetes sisalduva orgaanilise aine lagundamine anaeroobsetes tingimustes nn. metaanitankides. Protsessis tekib metaani ja süsinikdioksiidi sisaldav biogaas, huumusmass ja vabaneb soojust. Biogaasi omakorda võidakse kasutada soojuse ja elektrienergia tootmiseks. Huumusmassi kasutakse haljastuses. Metaantankides kasutatavaid jäätmeid tuleb eelnevalt töödelda. Jäätmetest kõrvaldatakse mittelagunevad ained (metall, klaas, plastik) ja orgaaniline mass peenestatakse. Mõningate protsesside puhul (eelkõige Soomes väljaarendatud Wabio protsess) suunatakse eelnevalt töödeldud jäätmed kõigepealt kompostimisele, kus nad homogeniseeruvad ja algselt lagunevad. Osalise kompostimise järel pannakse jäätmed biogaasireaktorisse, kus toimub anaeroobne lagunemine ja biogaasi tootmine.
annaabi.ee 
