Saksamaaga, osalt tänu isiklikele headele suhetele liidukantsler Helmut Kohliga. Jacques Chirac Jacques Chirac valiti gollistide partei UMP kandidaadina ametisse 1995. aastal napi eduga sotsiaaldemokraadi Lionel Jospini ees ja uuesti 2002. aastal, saavutades läbi aegade suurima valimisvõidu Prantsusmaa presidendi valimiste teises voorus Jean-Marie Le Peni üle. Viimane ametiaeg kestis 2007. aastani. Ta oli Pierre Messmeri valitsuses Prantsusmaa põllumajandusminister 19721973 ja siseminister 1974. Ta oli gollistide partei UMP peasekretär 19741975 ja esimees alates 1976, peaminister 19741976 ja 19861988, Pariisi linnapea 19771995 (ajutiselt samal ajal ka peaminister) ja Europarlamendi saadik 1979 1980. 2003. aastal sarjas ta endisi idabloki riike nende toetuse pärast USA sissetungile Iraaki. 11. märtsil 2007 teatas ta, et loobub presidendivalimistel osalemisest ja lõpetab oma 40 aastat
Tahetaxe Tln.st Helsingisse sõita tühjades kütusetsisternides, aga tuli surm. "Wikmani poisid": autobiograafiline memuaarteos, 30ndate lõpp, keerulised suhted kooli ja klassivendade vahel; "Väljakaevamised": minategelane tuleb 50ndate keskpaigas asumiselt, töötu, sai Toompeale väljakaevamistele, leidis Lundi peapiiskopi pihtmuse 13.saj.st, teistele ei räägi. Saatis selle Trt.sse ja tuleb hämmastav tõlge (piiskop kahetseb vägivalda), reaktsioonid vastakad (võltsing). "Messmeri ring": romaniseeritud memuaarid (mõnes mõttes "WP" järg), tüpaazid samad, üliõpilasaeg, kirev peateg. puudus. "Paigallend": sügav veneaeg, tagasivaade ja elulugu, mis jõuab kaasaega (50ndatesse), peateg vaimsete annetega, aga ei realiseerinud ennast. Kross on tõlkinud luulet, kirjutas Brechi "3 krossi ooperi", "Alice Imedemaal", Shakespeare'i. Dramatiseeris ka oma teoseid (KH, RR)
annaabi.ee 
