kodanikeks. Nad omandasid ka õiguse saada maatükk ja soetada perekond. Spartas oli tugev ja ühtne sõjavägi. Minu meelest oli see positiivne. Sõjavägi nii tugev tänu spariaatidele, kes olid elukutselised sõjamehed. Sellest tulenevalt sai Sparta maaväest kogu Kreeka võimsaim relvajõud. Spariaatid oli nii head sõjamehed suuresti tänu rangele kasvatussüsteemile, mis oli neid ette valmistanud sõjakoormuse talumiseks. Alistatud messeenlastest ja ka osast Lakoonika pärisrahvast said heloodid ehk spartiaatide maaorjad. Minu meelest on see negatiivne, et heloote koheldi orjadena ning nendega käituti halvasti. Et hoida suurt hulka alatasa vaenulikke heloote kindlalt oma võimu all, pidid spartiaadid neist sõjaliselt üle olema. Selle tagamiseks kujuneski Spartas range kodanike kasvatamise süsteem. Sparta oli range sisemise korraldusega riik. Peale sõjalise üleoleku tagati ka küllaltki suur sisemine stabiilsus
rääkida. Eesti riigikorraldust võiks samastada kohati Ateena riigikorraldusega, kus rahavas saab teha oma ettepanekuid, kuid samas mõnest küljest on sarnane ka Sparta riigikorraldusega, et lõplik sõna jääb volikogule, kelle rahvas on sinna valinud. Ateenas oli orjastamine keelatud. Kõik riigi kodanikud olid võrdsed. Kõigil oli ka võrdsed võimalused ja nad said esineda rahvakoosolekutel oma ettepanekutega. Spartas alistatud messeenlastest ja ka Lakoonika pärisrahvast said aga spartaatide maaorjad. Kuna siis ei pidanud spartaadid ise tööd tegema. Ma leian, et Ateena riigikord on praegu rohkem aksepteeritavam, kui Sparta riigikord. Kahele päritava võimuga kuningale Spartas allus veel sõjavagi. Seitsmendast eluaastast alates elasid poisid kodust eemal eakaaslaste rühmades ja tegelesid peamiselt kehaliste ning sõjaliste harjutustega. Kahekümmnendast eluaastast loeti nad
Teiste seas kuulus Peloponnesose liitu ka Korintos. Liidust välja jäi ainult Sparta põlisvaenlane Argos. Vallutuste tulemusel moodustasid täieõiguslikud spartalased ehk spartiaadid, kelle hulka kuulusid jätkuvalt ainult Sparta linna ja selle lähiümbruse elanikud, tühise vähemuse riigi elanikkonnast. Nii perioike kui ka heloote oli neist märgatavalt rohkem. Kui perioikide lojaalsusele võisid spartalased nähtavasti enamvähem kindlad olla, siis helootidest, ja eriti messeenlastest, võis karta halvimat. See sundis spartalasi teiste poliste kodanikest rohkem pöörama tähelepanu sisemisele julgeolekule, mis omakorda tõi kaasa spartale iseloomuliku ühiskonnakorralduse nn Lykurgose korra tekke. 14 Pärimuse järgi korraldas Sparta seadusandja Lykurgos riigi juba enne Messeenia vallutamist. On vaieldav, kas Lykurgos on reaalne ajalooline isik või mütoloogiline kuju