Valitseja-amet oli Claudiusele küll peale sunnitud, aga ta tuli selles vägagi hästi toime, pannes rõhku rohkem rahva kui enda ja eliitklassi heaolule. Hindan tema suuri ettevõtmisi (Rooma veesüsteemi parandamine, Ostia sadama ehitamine), kuid laidan pimedust Messalina tegude suhtes. Ta oli ju näinud, kuidas Livia tema vanaonu Augustust samammoodi juhtis miks ei võinud ta siis Messalina puhul midagi sellist kahtlustada? Kuna peaaegu alati näidati teoses Messalinat Claudiuse vaatevinklist, siis sai ta mullegi armsaks. Tahaks kohe vabandada tema koletuid teguviise võimu rikkuva -2- ,,Mina, Claudius", ,,Jumal Claudius ja tema naine Messalina" Inga Soone 11c mõjuga. Sama ei ütleks siiski Livia kohta tema julmad võtted (jõudis rohkem
Nero õnnetuseks ei uppunud ta ema laevaõnnetuses,,, sest ühel kaluril õnnestus Agrippina veest välja õngitseda ja viia ta oma maavillasse. Viimases hädas kasutas Nero mõrvakomandot, Ta võib mu tappa, kui ainult keisriks saab,, oli Julia Agrippina kunagi öelnud. Burrus Kaks pretoriaanide(keiserlik ihukaitsevägi) ülemjuhatajat Lusius Geta ja Rufrius Crispinus olid Agrippinale pinnuks silmas. Prefektide vihjetest võis järeldada, et nad leinasid ikka Messalinat, Claudiuse endist abikaasat, kelle keiser lasi tappa. See näis Agrippinale liiga riskantne, sest pretoriaanide keiserlik ihukaitsevägi mängis võimuvahetustel alati olulist rolli. Agrippina teatas keisrile, et kaks prefekti olevat omavahel tülis ja seega oli vaja nad oma ametist kõrvaldada ja asendada ühe ülemjuhatajaga. Agrippina valik langes sõjatribuun Afranius Burrusele, kes pidas seda kogu eluaja tänulikult meeles.
annaabi.ee 
