kihistunud veega järvede põhjalähedases veekihis, kihistumata järvedes aga vahetult põhjasette peal olevas veekihis. Ligikaudsete hinnangute kohaselt on Eestis fütoplanktonirikkaid, tugeva veeõitsemisega järvi üle 25% kogu pindalaga 5544 hektarit. Fütoplanktoni liigiline kosseis on vaene vähetoitelistes järvedes, seal domineerivad väikeserakulised rohe- ja sinuvetikad, sageli ka koldvetikad. Järvede reziimi halvenemise, eriti eutrofeerumisega kaasneb oligo- ja mesotroofsetele vetele omaste liikide ning koorikloomade osatähtsuse vähenemine ja eutroofsete liikide ning keriloomade osatähtsuse tõus. Puhta veega järvi iseloomustavad vesikirbulist Holopedium gibberum sisaldavad zooplanktoni kooslused, väga tugevat eutrofeerumist näitavad aga keriloomi Brachionus, Pompholyx jt. sisaldavad kooslused. [Koostanud Raukas, A., 1995. Eesti Loodus. Kirjastus ,,Valgus" ja Eesti Enstüklopeediakirjastus] (lk. 279-280)
40 g/m3 Ligikaudsete hinnangute kohaselt on meil fütoplanktonirikkaid, tugeva veeõitsemisega järvi üle 25%, kogupindalaga 5544 ha. Fütoplanktoni liigiline koosseis on vaene vähetoitelistes järvedes, kus proovis on tavaliselt 1015 liiki. Seal domineerivad väikeserakulised rohe- ja sinivetikad, sageli ka koldvetikad, harvem ikkesvetikad. Järvede reziimi halvenemise, eriti eutrofeerumisega kaasneb oligo- ja mesotroofsetele vete iseloomulike liikide ning koorikloomade osatähtsuse vähenemine ja eutroofsete liikide ning keriloomade osatähtsuse tõus. 2 Eesti järved olid 1970-ndatel ja 1980-ndatel aastatel tugevalt mõjutatud väetistest ja farmireovetest, mis põhjustas kiiret eutrofeerumist. Kolhoosikorra lagunemisega soikus põllumajanduslik tootmine ja 1990-ndate aastate algul hakkas järvede, eriti väikejärvede, seisund paranema. Eutrofeerumine aeglustus, lämmastikusisaldus järvevees vähenes
annaabi.ee 
