See tuleneb eelkõige sellest, et need tegurid suunavad pinna- ja põhjavee liikumist ning ainete migratsiooni, samuti tingivad soojuse ja niiskuse ümberjaotust. 3. Millised on antropogeense maastiku iseärasused? 4. Kirjelda maastikuliste üksuste hieharhilist jada. Paik ehk faatsies kujunenud ühel mesoreljeefil (künkal, seljakul, tasandikul) paigas - kujunenud ühel mesoreljeefil (künkal, seljakul, tasandikul) paigastik kujunenud ühesuguse arengukäiguga mesoreljeefi vormistikul (küngastikul, orustikus, ulatuslikumal tasandikul) maastikurajoon e loodusgeograafiline rajoon kujunenud reljeefi suurvormil või selle suurel osal (kõrgustikul, lavamaal, madalikul) 5. Millised on olulisemad maastikku moodustavad ja mõjutavad tegurid? 6. Milline oli ja milline on praegu maakasutuse struktuur Eestis? Kauges minevikus kattis suurt osa praegusest Eesti alast metsad ja sood, siis nüüdisajal on üle 1/3
Masing 1940. aastate lõpus, kasutades teaduses esmakordselt uudset lähenemisviisi aerofotomeetodeid. Aerofototasandilt on tänapäeval jõutud veelgi kõrgemale. Satelliitidelt edastatava informatsiooni abil on võimalik saada ülevaadet mitte üksnes soolaamadest, vaid kogu soostikust koos teda ümbritseva maastikuga. V. Masingu biogeograafilistes töödes on käsitletud erinevate sootüüpide geograafilist levikut Euraasias ning põhjendatud soode kaasaegse mikro- ja mesoreljeefi kujunemist seoses soomassiivide ajalise dünaamikaga. Tema initsiatiivil võeti Tartu Ülikooli õppekavasse biogeograafia loengukursus. V. Masingu geobotaanika-alastest töödest on kõige laiemalt tuntud samuti sooteaduslikud uurimused. Soode klassifikatsiooni alaste töödega on V. Masing omandanud Euroopas ja kaugemalgi väga kõrge rahvusvahelise renomee. Väga tähtsa osa V. Masingu kirjutistest moodustavad soode kaitset nõudvad, põhjendavad ja propageerivad tööd
annaabi.ee 
