Leiti peamiselt 14 kiviriistu ja luid, keraamika puudus. C proovid andsid tulemuseks 7600- 6800 ema ja 5870-5470 ema. Sindi-Lodja II asula oli umbes samasuguse ilmega. Selle leiumaterjali põhjal võib tõmmata seoseid Edela-Eesti ja Kesk-Eesti mesoliitilise 14 materjaliga. Siit leiti Eesti vanimad hülgeluud. C proovid andsid tulemuseks 7300-6650 ema. Eesti saarte mesoliitiliste asulate kogutud luumaterjalis on esikohal hüljes. Hiiumaal Kõpus on teada seitse mesoliitilist asulakohta, neist kaht on ka kaevatud. 7 Ruhnu saarele jõudsid inimesed ca 5300 ema. Aivar Kriiska kaevas seal 1999. aastal kaht kiviaja asulakohta. Neist II asulakoha kaevandi suuruseks oli vaid 8 m2, avastati aga viis tuleaset. Need olid maapinda süvendatud, kividega. Asulakoht on dateeritud hilismesoliitikumi ja varaneoliitikumi lõppu
Mõned asulakohad võisid olla juba püsiasulad, enamik inimesi siiski rändleva eluviisiga. Suurem osa asulatest paiknes jõgede ja järvede kallastel. Kütiti ürghirvi, metskitsi, kodustatud oli koer. Tööriistadeks teravaservalised mikroliidid. Palju ka suuremaid kiviriistu e makroliite (nt laastkirved). Rohkesti mitut tüüpi nooleotsi. Palju luust õngekonkse. Sarvest ja luust ahingu-, oda ja nooleotsad. Leiukohad: Store Åmos, Holmegård. Kongemose kultuur (u 60005200 eKr). Mesoliitiliste küttide-korilaste kultuur, hõlmas Lõuna-Skandinaaviat. Iseloomulikud on pikad tulekivilaastud. Laastudest nooleotsad, kõõvitsad, puurid jm. Asulakohti rohkem, paiknesid harilikult veekogu rannal. Tähtis oli kalapüük, kütiti hirve, põtra. Põhjamaades dateeritakse mesoliitikumi lõppu erinevalt. Viimaseks mesoliitiliseks, esimeseks neoliitiliseks kultuuriks on Kongemosele järgnenud Ertebølle kultuur. Ertebølle kultuur (u 54004000 eKr)
annaabi.ee 
