väiksemad tulekiviesemed, nn mikroliidid. Need on väikesed, 12 cm suurused korrapärase kujuga esemed, mis on töödeldud tulekivilaastudest. Neist osa kasutati nooleotsadena, osa puust ja luust noakujulistel riistadel. Tõsi küll, mikroliite oli kasutatud samuti juba paleoliitikumis. Nüüd aga rohkem kasutusviise. Leitud on servauuretega luuriistu, nendesse uuretesse oli vaiguga kinnitatud tulekiviteravikke. Mesoliitiliseks nähtuseks on kirve varretamine. Esimesed paadid või ruhed, on ka mõlaleide. Ka vanimad võrguleiud dateeruvad mesoliitikumi. Asulakohtadele on iseloomulikud nõrgad kultuurkihid, st inimesed olid rändava eluviisiga. Arvatavasti muutusid väiksemaks ka kollektiivid ise. Mesoliitikumist on teada nii suuri kui väikeseid kalmistuid, maetud on nii asulatesse kui neist väljapoole. Tihti on matuste juures kasutatud ookrit. Panusteks nii tööriistad kui ehted
Palju luust õngekonkse. Sarvest ja luust ahingu-, oda ja nooleotsad. Leiukohad: Store Åmos, Holmegård. Kongemose kultuur (u 60005200 eKr). Mesoliitiliste küttide-korilaste kultuur, hõlmas Lõuna-Skandinaaviat. Iseloomulikud on pikad tulekivilaastud. Laastudest nooleotsad, kõõvitsad, puurid jm. Asulakohti rohkem, paiknesid harilikult veekogu rannal. Tähtis oli kalapüük, kütiti hirve, põtra. Põhjamaades dateeritakse mesoliitikumi lõppu erinevalt. Viimaseks mesoliitiliseks, esimeseks neoliitiliseks kultuuriks on Kongemosele järgnenud Ertebølle kultuur. Ertebølle kultuur (u 54004000 eKr). Küttide-korilaste-kalurite kultuur, kuulub päris mesoliitikumi lõppu. Nimiasula Taanis Limfjordenis. Ertebølle kultuur kasvas välja Kongemosest, jagatakse kaheks: u 52004500 oli varane ja u 45004000 eKr hiline faas. Ertebølle kultuuri inimesed said oma toidu peamiselt merest. Lisaks kaladele söödi mitmesuguseid molluskeid
annaabi.ee 
