b) termokliinile c) termokliini allaesineda d) homogeenselt kogu veekihis. Mõned liigid esinevad päeval termokliinis või selle all, öösel aga tõusevad termokliini peale. Mõnedel liikidel puudub ööpäevane migratsioon. Zooplanktoni sesoonsed muutused Zooplanktoni liigiline koosseis ja arvukus muutuvad sesoonselt, kuid muutused ei ole nii järsud kui fütoplanktonis. Muutused on suuremad ülemistes veekihtides. · Kevadel: ripsloomade (Mesodinium rubrum) arvukus tõuseb fütoplanktoni arvukuse tõusu järel. Surnud fütoplankteritel arenevad saprofüütsed bakterid, mis omakorda on toiduks ripsloomadele. Mais, veetemperatuuri tõusuga kaasneb keriloomade arvukuse tõus. Aerjalgsetest esinevad samad liigid mis talvel. Fütoplanktonist kasutatakse väike osa zooplanktoni poolt; suurem osa langeb Läänemere põhja ja süüakse ära põhjaloomade poolt.
Lamblia (Giardia lamblia) ehk maksalutikas elutseb inimese peensooles ning põhjustab haigust nimega lamblioos. Trypanosoma levib tse-tsekärbestega, põhjustab unitõbe. Ripsloomad Ripsloomad... ... on keeruka ehitusega ainuraksed. Neil on püsiv kehakuju, kulgevad ripsmete abil. Elavad peamiselt magevees ja on heterotroofid. Tuntuim ripsloom on kingloom (sööb baktereid). 22 Soome laheski elutsev üherakuline ripsloom Mesodinium chamaeleon peab ainurakseid vetikaid nagu koduloomi - laseb neil mõnda aega oma kehas elada ja tarvitab nende toodetud suhkruid. Mõne nädala möödudes seedib ta vetikad ära ja hangib endale uued. Ta võib neelata nii punavetikaid kui rohevetikaid, sellest sõltub tema värvus. Teised sama perekonna liigid söövad vetikarakud kohe ära või jätavad need püsivalt enda kehasse elama.
annaabi.ee 
