(Alas, 2002: 97). 1.1.1 Sege õppiva organisatsatsiooni loetelu Hoopis erineva nurga alt on õppiva organisatsiooni tunnuseid kirjeldanud Senge, rõhutades eelkõige seda, milliseid omadusi iga organisatsiooni liige endas arendama peaks. Terviklik nägemus organisatsioonis toimuvates protsessides tugineb iga liikme poolt omandatule. Senge (1997) on arendanud välja viiel distsipliinil põhineva lähenemise, need on: · süsteemne mõtlemine, · isiklik mesiterlikkus, · mõttemudelid, · ühise visiooni loomine, · meeskondlik õppimine. Süsteemne mõtlemine on Senge arvates õppiva organisatsiooni nurgakiviks. Just kõigi liikmete uus maailmanägemine on see, mis on lähtepunktiks uudsei organisatsiooni ülesehitamisele. (Alas, 2002: 98) Isikliku meisterlikkuse saavutab inimene siis, kui ta julgeb vastutust kanda enese tegude eest, ega ei vaatle keskkonda kui probleemide allikat. Kõrge isikliku meisterlikkuse
Põhjus ei pruugi olla liikumise tehnikas või kineetikas, pigem on see kogemuse puudumises. Et töötada liikumise ekstreemsete limiiridega, on vaja ülimat PÜHENDUMIST, isegi allaheitlikkust, mis võib olla hirmutav. Liikumiste eukineetiliste elementidega töötamiseks alusta tegevuste fraasiga, jägi tegevuste ajastamist taju seda, lisa raskuse ja energia kasutamine ja lõpuks kulgevuse taju. Liigu ühest ekstreemsesest väljendusest teise. Mesiterlikkus selles ei saabu üleöö. HINGAMISRÜTM ja selle kasutamine tantsus ei ole sama , mis tegelik hingamine. See on suspension (rippumine, pikendamine) ja release (vabastamine) või pikendamine (rippumine) ja kukkumine (langemine), pikendamine (rippumine) ja lükkamine (push), mis peegeldub keha liikumises. Sa pead leidma loomuliku hingamise rütmi tantsuliikumises. Mõnikord ei ole tantsu liikumised loodud hingamisrütmile vastavalt selle rütm on tekkinud erinevatel põhimõtetel, taju ja
annaabi.ee 
