Keskselts korraldas aianduse ja mesinduse nõuannet oma konsulentide kaudu kuni 1932. aastani, siis viidi konsulendid Põllutöökoja alluvusse. Koostas viljapuude standardsortimendi (1938), organiseeris vaatlusmesilate võrgu (1938), töötas välja eesti taru (1929) jm. Tema juures töötas Pomoloogia Komisjon (1932). Andis välja kuukirju "Aed" (1931-1940) ja "Mesinik" (1937-1940). Tal oli laboratoorium mee analüüsimiseks. 1938. aastal oli keskseltsi liikmeteks 33 aiandus-mesindusseltsi. Eesti Maanaiste Keskselts alustas tegevust 1928. aastal ja selle eesmärgiks oli parandada maanaiste kutseharidust, uurida ja edendada maanaiste majanduslikku ning kultuurilist olukorda, korraldada igal aastal oma tööjõududega kodumajandus- ja aianduskursusi, kasvatusteaduse alal loenguid, kodukorralduse võistlusi jne. Liikmeteks oli (1938) 402 seltsi üle 33 000 üksikliikmega. Taimekasvatusseltsid Eesti Sordiparanduse Selts asutati 1919. aastal Eesti Sordiparanduse ja Seemnekasvatuse
praegu OÜ ZOROASTER omanduses. Hooned olid algselt viilkatusega eklektilises laadis ehitised, milline välisilme pärineb rekonstrueerimisest 19. sajandi teisel poolel. Hoonete nurkadel ja räästa all on laiad ehisvööd, aknad krohvitud laiade ehisraamidega, lakatoa aknad kaetud kõrge kaarega. Mõisatööliste maja Majanduskompleksi idaküljel asub 19. sajandist pärinev mõisatööliste maja (moodustab majanduskastelli idapoolse tiiva), mis oli nõukogude ajal aiandus-mesindusseltsi kasutuses. Viimane tagas selle säilimise teataval määral ümberehitatud kujul. Hoone omanikuks on OÜ Sundstrand, koos selle juurde kuuluva ulatusliku krundiga, kus paljastub muinas- ja keskaegse Edise küla kultuurkiht. Majandushooned Majanduskastellist kirdes asub kunagise linnuse idaaküljel selgitamata funktsiooniga 19. sajandist pärinev majandushoone, mis seisab kasutamata ja laguneb. Katastriüksus on moodustamata.