herilased, kimalased, kärbsed, liblikad, mardikad ja teised. (Nõmmisto, 2009). 7 Minu arvates, kui korralikult arvestada nende teguritega, siis meesaagikus Eesti aladel ei tohiks olla sugugi väike. Neid tegureid uurides, tundub, et Eestis mesindusega tegeleda ei ole sugugi võimatu. Nende teguritega on väga lähedased mesinikud ise, kuid peab tõdema, et siiski lähedasemad on neile mesilased ise, kuid ka neil on paar tõsisemat tegurit mesindamisega toimetulemise kõrval. Nende kahe teguri kohta on uuritud järgmises uurimustöö osas. 3. MESILASTEGA SEOTUD TEGURID Et mesindamine saaks ilusti toimuda on väga oluline mesilaste heaolu ehk siis nende eest hoolitsemine ja soodsate elamistingimuste tagamine kuna iga aasta suremust mõjutavad puudulikud pidamistingimused, mis oleks järgmised: vähene mee- ja suiravaru talvepesas, nende halb kvaliteet, mesilaste veresugulus, ebasobivad tarud ja mesila asukohad ning halb hooldamine
Itaalia mesilase kodumaa on Itaalia ning Lõuna-Alpid. Loodusliku puhastuslennuni. Pesas hoiab itaalia mesilane puhtust, kaitseb mesilase välimus on varieeruv kollasest kuni musta-kollase-vöödiliseni. pesa hästi vahakoi eest. Aretusega on saavutatud kuldkollane välimus. Töölise tagakehal on 2–3 Itaalia mesilastel on tugev vargustung, mida on võimalik hoolsa oranžkollast tumeda ääristusega seljalooget (tergiiti), ülejäänud looked mesindamisega vähendada. Valede mesindusvõtete kasutamisel võib on mustad. Karvakte on kõigil isenditel kollane. Iminoka pikkus on mesinik itaalia mesilastel vargustungi aga kergesti esile kutsuda. 6,4...6,8 mm. Ööpäevane töömesilane kaalub 115 mg. Itaalia mesilased talvituvad suurte peredena, nende talvekindlus on Itaalia tõugu viljastamata mesilasema kaalub 190 mg, viljastu- rahuldav. Nad reageerivad talvistele temperatuurikõikumistele ja talu-