· haudme jahtumine; · mesilaste kõhulahtisus; 9 · mesilaste mürgistus; · mesilaste nälgimine. 3.3. Mesilaste kahjurid ja vaenlased Mesilasperedele suuri kahjusid toovad suur- ja väike kärjeleedik, harilik nahanäkk ja harilik teesklane, kuid suuri kahjusid võivad tuua ka tarus elutsevad kõrvahargid, mardikad ja teised putukad ning mitmesugused lestad, sest nende tungimine ühest mesilasperest teise võib kaasa tuua nakkushaiguste leviku, kuigi nad võivad toituda ainult surnud mesilastest, haudmest ja tarulangetisest. (Kulbin, Raudsepp, Vahenõmm, 1989). Suuri kahjusid võivad tuua mesilasperedele ka need putukad, linnud ja loomad, kes hävitavad mesilasi. Nad võivad oma tegevusega olla samaaegselt nii vaenlased kui ka kahjurid. (Kulbin, Raudsepp, Vahenõmm, 1989). Kärjeleedik on kogu maailmas levinud ohtlikumaid kärjekahjureid ja mesilaste haiguste levitajaid
Emad kooruvad 12. päeval raami. Kuna kevadine areng sõltub ilmastikust, siis saab emadekasvatuse- pärast vageldamist. ga alustada keskmiselt 10.–25. mai paiku. Selleks ajaks peab peres olema (Lesekasvatusele Mai Endla erilist rõhku ei pane, sest paarla juures küllaldaselt noori mesilasi, ja lesekasvatusperes ka leski. olev mesila koosneb 18–20 mesilasperest, kus on 100% puhtatõulised Ammpered valitakse tavaliselt välja esimese kevadise kontrolli ajal. lesed. Tema mesilas on ainult puhtatõulised või esimese põlvkonna ris- Siis tuleb hinnata perede talvitumist, pere kevadist arengut, ema väär- tandemad, kes kõik annavad puhtatõulisi leski.) tust ja pere tugevust. Väljavalitud peredele peab väliskorje puudumisel Paarumispered moodustatakse teise osakonna mesilastest. Need
annaabi.ee 
