meest, tarupõhjalt leiduvast prahist ja panipaikades olevast suhkrust. Nende soodsad elutingimused on liigniiske keskkond ning tuulutamata tarud või laod. (Kulbin, Raudsepp, Vahenõmm, 1989). Lestad ei ole paljale silmale nähtavad. Toiduks on neile suiras olev valk, mille tõttu nietatakse neid ka suiralestadeks. Piisavas niiskuses 25 - 30 oC ruumis võivad lestad suira pulbriks muuta, mistõttu on eriti ohtlik, kui lestad esinevad kärgede panipaikades. Lestad tavaliselt tugevatesse mesilasperedesse ei tungi. (Kulbin, Raudsepp, Vahenõmm, 1989). Sipelgatest tülikamad on meil mullamurelased, kes võivad mesindusele tunduvat kahju teha. Nad ehitavad oma kaevandpesi mullas või pesitsevad kändude koore ja kivide all. Kui nad tarude toppematerjalis hakkavad pesitsema, siis on neid sealt üsna raske välja ajada. (Kulbin, Raudsepp, Vahenõmm, 1989). Mesilashunt (Lisa 3) on välimuselt herilasega väga sarnane putukas, kuid pea on tal tunduvalt suurema ningvarustatud tugevate suistega
Kaasajal kasu- • saatepuuridest, milles tatakse selleks peamiselt plastist kupualgeid, kuhu vageldusnõelaga aseta- saab mesilasemasid transpor- takse töölisvagel. Kunst-kupualgeid on soovitav enne vageldamist hoida tida ja mesilasperedesse anda. mesilasperes, kus töömesilased neid eelnevalt puhastavad. Enne puhasta- Puuristatud emakupud päev enne koorumist. mist on mesinikul soovitav panna iga kupu põhja tilgake mett, mille mesi- Janek Saarepuu foto lased ära söövad, tehes samas kupud puhtaks ning poleerides neid seest taruvaiguga
annaabi.ee 
