eriti hapud mullad ning just sellistel muldadel eritavad nad palju nektarit. Liigne lämmastikväetiste kasutamine vähendab meetaimede suhkrusisaldust ja nektari hulka, neid aga soodustavad kaali- ja fosforväetised, mida tuleks mesinduses silmas pidada, et saada head saaki. Mesinik saab meena kätte kahjuks ainult umbes 510% puhaskultuuridelt, kuna paljud meetaimed õitsevad ühel ja lühikesel ajal, mistõttu mesilased ei jõua kõikide meetaimedeni. 2. MESILASHAIGUSED Mesilashaiguste avastamiseks on vajalik mesilaste puhul jälgida mitmeid sümptomeid. Nagu näiteks hajutatud haudmeväli ehk tunnus avaldub selles, et tühjad kärjekannud on hajutatult haudme hulgas, samuti võib esineda augustatud kärjekannusid, mis on muust tasapinnast madalamad või tumedamad, lisaks surnud hauet, hallitust, ebameeldiv lõhna, surnud mesilasi taru ees või väljaheiteid taru seinatel. Mesilashaigusi on siiski küllalt raske kindlaks määrata ilma
Buckfasti mesilase meekogumisvõime ja korjeinnukus on suur tänu • ema hea munemisvõime ema väga heale munemisvõimele ja suurele perele. Buckfast on ilma suh- • hea kärjeehitaja tes väga kõrge resistentsusega, lennates suvel igasuguse ilmaga. • hea korjeleidmise vaist Buckfasti mesilase haudmehaiguste resistentsus on keskmine, võrrel- • meevarud paigutab haudmest kaugele dav itaalia mesilasega, resistentsus mesilashaiguste vastu on aga väga hea. • hea resistentsus ilma suhtes (sh. talvekindlus) Võrreldes teiste mesilastõugudega ja -rassidega, on buckfasti mesilane Puudused: üks sülemlemiskainemaid. Tuleb ette, et mesilased vahetavad emasid • korjab palju taruvaiku ja kitib kõvasti salajase emavahetuse teel, ning siis võib vahel näha mesilasperes üheaeg- • harrastab nn. metsikut ülesehitust (ehitab kärgede vahele selt munemas kaht ema