elupäevast alates, vahel ka varem. Tähtsus *Mesilased on kõige olulisemad õistaimede tolmeldajad. Nad toituvad nektarist ja õietolmust ning ronivad neid otsides õitesse, kus õietolm neile külge jääb. Selle õietolmu kannavad nad üle järgmistesse õitesse, teostades sel viisil risttolmlemist. Mesilased on hindamatu ravimi ja maiuse mee valmistajad, kuid mesi moodustab mesilastelt saadavast kasust vaid kümnendiku. Hoopis suurem on nende tähtsus tolmeldajatena. Kahjuks on aga mesilaselaadsete tolmeldajate hulk kogu maailmas langemas. Putuktolmlemise vähenemine ohustab mitte ainult kultuurtaimede kvaliteeti vaid ka looduslike liikide ellujäämist ja saagikust. Ilma mesilasteta oleksid paljud taimeliigid väljasuremisohus. Seetõttu on esmatähtis mesilaste tervise ja heaolu tagamine. Liigid *Hiidmesilane (Apis dorasata) elab Aasia troopilistes metsades. *Kääbusmesilane (Apis florea) elab
Tolmeldajad tolmeldavad 70 liiki 100-st toidutaimest, mis toidavad 90% maailmast. Mesilased vastutavad Ameerikas aastas 30 billioni dollari sissetuleku eest põllumajanduses. Seega võime kaotada kõik taimed, mida mesilased tolmeldavad, siis kõik loomad, kes neid taimi söövad ja nii edasi mööda toiduahelat. Mis tähendab, et inimkond peaks võitlema selle nimel, et säilitada inimkonna suurus ilma mesilaste abita? Meie supermarketites oleks 2 korda vähem puu- ja köögivilju. Mesilaselaadsete populatsioonid on viimaste aastakümnetega maailmas vähenenud, mis pikemas perspektiivis mõjutab looduslikke- ja kultuurtaimi. Taimede mitmekesisuse vähenemine mõjutab omakorda ka teisi nendest sõltuvaid organisme ning toob seega kaasa laialdasema mitmekesisuse languse. Põllumeeste sissetulekute vähenemine, mesi ja meega seotud tooted kaovad (kosmeetikatooted, piimatooted sest heinlutsern mida lehmad söövad, tolmeldakse
..lõpetas 1971 TRÜ bioloogina ning täiendas end 1992 Taanis Arkuse ülikoolis, 1996 Rootsis Põhjamaade Rahvuakadeemias ja 1997 Norra Põllumajandusülikoolis. Aastatel 1971-1992 töötas ta Eesti TA Zoloogia ja Botaanika Instituudis vaneminsenerina ja teadurina. 1992. aastast on EMPÜ taimekaitseinstituudi teadur ja putukate ökofüsioloogia laborijuhataja. Uurimisvaldkonnad: sipelgate sotsiaalne homöostaas, kuklaste kaitse ja kasutamine metsakaitses ning keskkonna bioindikatsioonis, mesilaselaadsete tolmendajatetähtsus loodusliku mitmekesisuse suurenemisel ja kultuurtaimede viljelemisel. Aastast 1977 asutas koos Vambola Maavaraga Akste metsakuklaste looduskaitseala. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeedia-kirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 279) Eino Krall (sünd. 9.september 1931) ...Eesti zooloog (fütonemafoloog). Lõpetas 1955 bioloogina TRÜ. Töötanud samast aastast EMPÜ Zoloogia ja Botaanika Instituudis, ühtlasi ka hiljem eelnevaga liitunud
annaabi.ee 
