(toimelt nikotiinile ja kuraarele lähedane aine, mis põhjustab KNS-s ülenevat paralüüs) ja atropiin. Koniin läbib kergesti naha ja on täiskavanule toksiline annuses >0,1g. Kõige rohkem sisaldavad koniini valmimata viljad (kuni 2%). Taimed, mis kasvad varjulistes ja pimedates kohtades on mürgisemad kui päikese käes kasvanud. Muud mürgid Paljudes teistes taimedes võib leida ka: rakumürki - alkaloid kolhitsiini(harilik sügislill) sinihapet (HCN)(luuviljad) meseriini(harilik näsiniin) paristifiini, paridiini(ussilakk) konvallatoksiin (südameglükosiid), konvallasiid,konvallariin(maikelluke) oleandriini, neriini(oleander) Teised mürgised taimed Kibe tulikas (Ranunculus acris) Võsaülane (Anemone nemorosa) Harilik sinilill (Hepatica nobilis) Harilik kukehari (Sedum acre) Kuutõrverohud (Polygonatum) Maavitsad (Solanum) Siumari (Actaea spicata) Sookail (Ledum palustre) Tänan kuulamast!
7 Harilik näsiniin- Daphne mezereum Näsiniin on suhteliselt väike väheharunev põõsas, mida peaks tema mürgisuse tõttu tundma igaüks. Harilik näsiniin on kuni 1,5 meetri kõrguseks kasvav looduskaitse alla võetud heitlehine põõsas, mille roosakas-punased õied puhkevad juba aprillis enne lehtimist. Küpsed marjad on korall- punased. Kogu taime ulatuses levib mõruaineid meseriini ja dafniini, mis ärritavad nahka. Tal on ka väga tugev meeldiv lõhn putukate ligimeelitamiseks. Hariliku näsiniine marjad kinnituvad otse oksale (Sõukand, 2002). Näsiniine viljade söömisel tekib põletus suus ja kurgus, iiveldus, verine oksendamine ja väljaheide, hingamishäired ja nõrkus ning lõpuks kaob ka teadvus. Pilt 4. Harilik näsiniin (Köhler, Pabst. 1887)
annaabi.ee 
