Kogu pilti ümbritsevad sõnad: THE GREAT SEAL OF THE STATE OF MINNESOTA (Minnesota osariigi suur pitsat) ja aastaarv 1858. Lind Jääkaur (Gavia immer; 1961). Lill Punane mänd (Pinus resinosa; 1953). Kala Heleuimkoha (Zizania aquatica; 1977). Jook Piim (1987). Vääriskivi Ülemjärve ahhat (1969). 2 Pindala 218 601 km (12. koht). Pinnamood Valdavad on järverikkad metsased tasandikud, põhjaosas on madalaid ahelikke (Mesabi), lõunaosa ulatub kunagise preeria alale. Kõrgeim koht Eagle Mountain (Cooki maakond), 701 m üle merepinna. Madalaim koht Ülemjärv, 182 m üle merepinna. Suuremad jõed Mississippi, Red River of North, Minnesota. Suuremad järved Red, Lake of the Woods, Mille Lacs, Leech, Winnibigoshish. Rahvaarv 4 775 508 (1999; 20. koht) Haldusjaotus 87 maakonda Rahvastikutihedus 60,0 inimest ruutmiili kohta (1999; 20 koht). Etniline koosseis 3
8 Teiseks ressursiks on toit. Seal asub 25% Kanada põllumajanduse tootmist ja 7% Ameerika Ühendriikide talutoodangut (1). Selles piirkonnas peamiselt toodetakse maisi, sojaubasid, nisu, loomasööta, puu- ja juurvilju, samuti sea- ja veiseliha, kala ja piimatooteid. Kolmandaks on maavarad. Seal leiduvad nafta, gaas, kivisüsi, uraan, vask, tsink, kuld, hõbe, nikkel ja rauamaak (12). Maad Ülemjärve ümber – näiteks Mesabi Minnesotas ja Marquette Michiganis – on USA suuremad rauamaagi leiukohad. Selle tootmise tipp oli saavutatud 1953. aastal, kui peaaegu 100 miljonit puhast tonni oli toodetud. Siis olid rikastatud rauamaagi suured lademed ära tarvitatud, vaid madalakvaliteedilised takoniitmaake tänapäeval töödeldakse rauamaagiks. Suure Järvistu piirkonnas ka kaevandavad soola ja liiva (4). Ja viimaseks on puu kasutatav ehituse ja paberi tootmise jaoks (12). 2.5. Tranport
annaabi.ee 
