aastast 1767 Hartknochi kirjastus, mis avaldas nende (ja Immanuel Kanti) töid. See oli saksa esiromantika periood. Lisajoone sellele andis Herderi huvi rahvaluule vastu, mis mõjutas ka Eesti alal tegutsenud kirjamehi. Tartus (ja selle ümbruses) elunevatest haritlastest moodustus valgustusmeelsete, ratsionalistlike kirjameeste ja teadlaste ring: Gadebusch, Hupel, Masing, Rosenplänter, isa ja poeg Jannaud, Läti liivimaalene Merkel ja Eestimaal koduõpetajana tegutsenud Petri. Garlieb Merkelilt ilmus lisaks ta ajaloolistele teostele liivlaste elu 12.-13. sajandi vahetusel käsitlev ,,Wannem Ymanta, eine lettische Sage". Merkel tegutses publitsisti ja kirjandusarvustajana. Ta on avaldanud ka jutustusi. Pärisorjuse kritiseerija Heinrich Johann von Jannauega tema poeg Heinrich Georg von Jannau ilukirjanduslikke teoseid ei avaldanud. Merkeli mõttekaaslane Johann Christoph Petri õppis koduõpetajana (aastail 1784- 96) Eestimaad hästi tundma
Tollal kaks võimalust: õppida edasi teoloogiks või arstiks. Faehlmann otsustab õppida arstiks. Tema eesti keele oskuse juurde kuulus ka see, et hakkas hiljem Tartu Ülikoolis ka eesti keelt õpetama (1842-50). Ettevõtliku, agara, karismaatilise tegelasena hakkab enda ümber koondama inimesi, kes eesti keele vastu huvi tunnevad. Loetakse esimeseks meheks, kes hakkab enda ümber eesti soost haritlasi koondama. Oma maailmavaatelt on ta saanud mõjutusi Merkelilt, on väga käremeelne. Kritiseerib valitsevat korda. Võitleb saksa kultuuri toomise teooria vastu. On ka kirjavahetuses mitmete kaasaegsete mõjukate estofiilidega. Oli Äksi pastori Masingu sõber. Teine mees, kellega ta tihedalt suhtles, oli Rosenplänter, Pärnu Elisabeti kiriku pastor (praost?). On esimene, kes hakkab rääkima sellest, et kunagi oli muinasaeg, eestlaste õnnelik vabaduseaeg. Kaasajale üsna iseloomulikult on romantik. 1831
annaabi.ee 
