1.1Meenuta või uuri, mis muutusi ühiskonnas taotlesid valgustusajastu mõtlejad? - Eesti soost rahvuslased hakkasid nõudma eestlaste olukorra parandamist. Eestlased hakkasid osalema poliitilises elus- talude päriseks ostmise aeg. 1.2 Milles seisneb Merkeli ja teiste baltisaksa haritlaste roll rahvusliku liikumise eelduste loomisel Baltimaades? - Merkel nõudis pärisorjuse kaotamist Liivimaal(häbistav inimsoole ning lootusetult ajakohatu). Teiste valgustajate vaatenurgast oli oma arvamus Merkelil, kes ei uskunud, et talupoegade elu on võimalik paremaks muuta seisusliku ebavõrdsuse säilides. Merkeli tegevuse käigus kaasnes Liivimaa talurahva muinasaja idealiseerimine. 1.3 Miks hakati rahvusliku ärkamise ajal muinasühiskonda idealiseerima(muistendid, eepos, luule, kunst, isamaalised kõned)? Selgita ja põhjenda näidete abil! - Kui võtta näiteks Johann Köler’i maal „Ärkamine nõidusunest“ ehk „Eesti legend“ , siis minu arvates ei ole seda maali kuigivõrd
Petri otseseks mõjustajaks oli Merkel. 1802 ilmub tema peatöö "Eestimaa ja eestlased". Selles raamatus ta siis ei kirjelda mitte ainult talupoegi, vaid võtab vaaltuse alla kogu ühsikonna, annab üevaate nii vaimulikest, aadlikest, linlastest, talupoegadest, kaubandusest, põllumajandusest. Põllumajandusest kirjutades tuleb pärisorjuse juurde ja võtab selle terava kriitika alla. Tema põhinõue on, et pärisorjus tuleb kaotada. Kui Merkelil oli teatav üleminekuaeg, siis Petri leiab, et talupoeg on piisavalt küps, üleminekuaega vaja ei ole. Leidis, et 30 vabastamine ilma maata ei ole võimalik, see pole mingisugune vabadus. Vabadus annab juurde ka uue majandusliku tõusu, talupoeg muutub töökaks. Mõtted lõpetab sellega, et kui reforme läbi ei viida, tuleb revolutsioon. Prantsuse revolutsiooni
annaabi.ee 
