linnakodaniku seisuse kujunemist. Seoses sellega lõi ta õpetuse õiglasest hinnast ja laenuprotsendi patususest./1, lk 18/ Kuna raha laenamine on seotud riskiga, siis leidis ta, et laenuprotsent on vajalik./1, lk 19/ 5 3. MERKANTILISM Esimeseks turumajandusliku tootmisviisi teoreetiliseks töötluseks on merkantilism. Merkantilism tekkis 15. sajandil, mille põhimõtted olid pärit humanismist. /1, lk 19/ Merkantilistidel oli tähelepanu keskpunktis kermanistika raha loob raha. /1, lk 22/ Merkantilistide põhiseisukohad olid: · rikkuseks saab olla vaid see, mida saab realiseerida (realiseeritakse rahas); · tootmine on rikkuse loomise eeldus; · otseseks rikkuse allikaks on ringlus; · rikkuse allikaks pole igasugune ringlus, vaid riikidevaheline ringlus; · ringlus on kasumi allikaks, sest kaup müüakse kallimalt kui see osteti.
Kaupmeeste ideoloogia 15-17. sajandil. Itaalia keeles mercante tähendab kaupmeest. Termini võttis kasutusele prantsuse filosoof Mirabeau 1763. aastal. Merkantilism oli organiseerimata nähtus, kuna info erinevate maade teadlaste vahel ei liikunud veel. Oli ideoloogia, poliitika, mille ühtsuse tagas majandusliku arengu loogika. Sünd langeb kokku rahvusriikide kujunemisega. Seepärast peeti silmas omakasu. Erinevalt marurahvuslastest puudus merkantilistidel teaduslik-teoreetiline pool. Riiki õnnestus mingil määral üles ehitada tänu ajastu loogikale. Kaubanduskapital soodustas suurte rahamasside kontsentreerumist üksikisiku kätte. See aga on kapitalistliku tootmise eelduseks. Pööre feodaalses tootmises põhjustas ka pöörde riiklikus korralduses. Tekkis vajadus ühtse territooriumi ja ühtse poliitilise võimule järele. See tähendas ühtset rahasüsteemi, rahvuslikku kaalude ja mõõtude süsteemi, tollide kaotamist
annaabi.ee 
