loivadel on tugevad küünised. Hüljestel ei ole kõrvalesti, selle asemel on kõrvaava. Sukeldumisel sulguvad kõrva- ja ninaava. Hüljeste peamiseks vaenlaseks Eestis on inimesed, areaali põhjapoolses osas jääkarud. Kui meri on jääs, siis teevad hülged jäässe rindauke, mille kaudu saavad nad hingata ja vee peale tulla. Hülglaste hääl sarnaneb haukumisele või möirgamisele. Hüljeste toidulaud Hülglased söövad kalu ja koorikloomi. Kaladest eelistavad nad turska, räime, meritinti, siiga ja ahvenat. Et kalavõrkudesse takerdunud isendid on neile väga lihtsaks saagiks, siis lõhuvad nad sageli kalurite võrkusid. Seepärast jäävad nad ka sageli võrkudesse kinni. Eesti hülged Eestis elab kolme liiki hülglasi. Need on: Hallhüljes (Halichoerus grypus) Hallhüljes on kuni 2,6 meetrit pikk ja kaalub kuni 310 kg. Liik on oma areaali ulatuses arvukas, üksnes Läänemeres haruldane (ohustatud liik). Nad paljunevad aeglaselt ja nad on
Muudest putukatest on alal üldlevinud ehmestiivaliste vastsed. Tigude hulgas on juhtvormiks harilik keeristigu. Võrdlemisi tavaline ja arvukas on piklik punntigu ja rändtigu, vesiking ja mudatigu on alal haruldased ja vähearvukad (Kumari, 1985). Karikloomadest on kõige tavalisem meririst Haberman, 1970). Matsalu vesikond on kalarikas. Siin elutsevad haug, latikas, särg, säinas, koha, ahven, angerjas ja teised (Miilmets, 1981). Matsalu lahes võib kohata ka meritinti ja vimba (Haberman, 1970). Rannaniidud Rannaniidud moodustavad Matsalu lahe ja Väinamere ääres pideva vööndi, katkedes ainult luha kohal (Miilmets, 1981). Eesti taimkatte klassifikatsiooni järgi levib minu valitud alal saliinse rannikuniidu kasvukohatüüp. Seda sellepärast, et mullad, mis seal levivad on peamiselt ranniku-gleimullad (Gr1) ja sooldunud turvastunud mullad (ArG1). Rannaniitude taimestik on erineva tekkega. peaaegu kogu rannajoone ulatuses on ranniku
annaabi.ee 
