Mõnel kalal on kiilusoomused (kilu eristamine räimest).Luukalade soomused paiknevad ridadena nii piki keha kui ülalt alla. 12 Küljejooneelundi jaoks on paljudel kaladel soomustes augud seetõttu tekib piki kala külge kulgev auguga soomuste rida. Neid soomuseid on kõige kergem loendada ja küljejoone soomuste arv on üks tähtsaid meristilisi tunnuseid näitab sisuliselt kala soomuste suurust (mida rohkem soomuseid küljejoones, seda väiksemad soomused). Aga see elund võib paikneda ka mujal näiteks kala peas nn genipooridena. Pilt 12. Kalade soomused.( http://galerii.matefus.pri.ee/loomad/target3.html) Soomusevalem Minimaalne küljejoone soomuste arv Murrujoone peal Soomuste ridade arv ülalpool küljejoont Murrujoone all - Soomuste ridade arv allpool küljejoont Maksimaalne soomuste arv küljejoones
analüüsi eel võrdtähenduslikud, nende "kasutamiskõlblikkus" selgub töö käigus, tulemustega. Lähtudes analüüsi teostamisest, eristame n.ö. tehni- lisest seisukohast siiski järgmisi tunnuste tüüpe. 4.1.1. Kvantitatiivsed tunnused - sellised arvtunnused, mille väärtust võime mõõta või loendada (saba pikkus, kroonlehtede arv, munade koorumise aeg päevades pärast viljastamist, jne.). Eristatakse meetrilisi (mõõdeta- vaid) tunnuseid (näit. pikkus sentimeetrites) ja meristilisi ehk diskreet- seid (neid väljendatakse enamasti ikka täisarvuliselt või kindla interval- liga). Diskreetsed tunnused on omakorda loendatavad (näit. tedremarana kroonlehtede või karu jalgade arv) või astakulised ehk intervall-tunnused (näit. taime õitseaeg juuni 1.; 2.; 3. dekaadil). 4.1.2. Kvalitatiivsed tunnused - sellised, mida me (muundamata) ei saa arvudes väljendada. Need võivad olla ordineeritud ehk järjestatavad (näit.
annaabi.ee 
