kolmeks põhivaldkonnaks: · punaseks ehk tervishoius kasutatavaks biotehnoloogiaks · roheliseks ehk põllumajanduses, keskkonnakaitses ja toiduainetetööstuses kasutatavaks biotehnoloogiaks · valgeks ehk traditsioonilises tööstuses nagu tekstiiltööstuses, metsatööstuses ja elektroonikatööstuses kasutatavaks biotehnoloogiaks. 2. Meristeempaljundus mõiste, eesmärk, näiteid meristeemselt paljundatud taimedest. 3. Hübridoomitehnoloogia mõiste, kasutamine. 4. Embrüosiirdamine mõiste, kuidas toimub põllumajandusloomadel, tähtsus/vajalikkus. 5. In-vitro viljastamine inimesel mõiste, kirjeldus, vajalikkus. 6. Kloonimine mõiste, eri liigid. 7. Embrüonaalkloonimine. 8. Tuumkloonimine kuidas, miks, eesmärgid. 9. Inimese kloonimise kaks meetodit. Inimese kloonimise poolt ja vastuargumendid. 10
8. Millistel põhjustel tehakse taimede meristeempaljundust? Meristeempaljundust tehakse peamiselt selleks, et saada viirusvabasid taimi ( ei kanna haiguseid edasi), mis on jõulisema kasvuga, õitsevad lopsakamalt ja annavad rikkalikumat saaki. Lisaks saab selle abil ka raskesti paljundatavate taimede istutusmaterjali kiiremini ( nt orhideed, viljapuud ). Sel viisil saab kaitsta ka hävimisohus taimeliike. 9. Millega peab arvestama, kui ostad ja soovid istutada meristeemselt paljundatud taimi? Ostad: * kallim * tuleb kontrollida müüjat * teine paljundus on ka kasutamiskõlblik Istutad: * tuleb kasutada vahekultuuri teisest sugukonnas, nt teravili koos kartuliga * ei tohi istutada vana põllu serva 10. Mis on hübridoomid ja kuidas neid saadakse? Milline roll on hübridoomi loomises kasvajarakul? Hübridoom antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku (kasvajarakk) hübriid; toodetakse hübridoomitehnoloogiaga; luuakse monokloonse antikeha saamiseks. 11
Katseklaasid asetatakse neile soodsasse temperatuuri- ja valgusrežiimi, kus paari-kolme nädala jooksul moodustuvad juured ning fotosünteesivad rohelised taimeosad. Pärast seda võetakse taimed katseklaasidest välja ning istutatakse kohanemisperioodiks kasvuhoonesse (aklimatiseerumiskambrisse, kus on kõrge õhuniiskus ning tehakse taimede pealtpiserdamist). Kohanemisperiood on kriitiliseks etapiks noorte taimede elus. Kui see on edukalt läbitud, võib taimed istutada väliskeskkonda Meristeemselt on paljundatud hapu- ja maguskirsipuud, õunapuualuseid, astelpaju, kännasmustikat, rododendroneid, mitmeid kase- ja haavasorte ning paljusid marja- ja 8 lillekultuure ning köögiviljakultuure. Kasesortide paljundamine ongi õigupoolest võimalik vaid meristeemselt; kõik teised meetodid on väheproduktiivsed või siis ei anna üldse tulemust.
annaabi.ee 
