plasmiide endasse siiratavat geeni sisaldav DNA ümbritsevast kkst saab viia osa. 3. plasmiid ja DNAosa teistesse bakteritesse). segatakse kokku; ,,kleepuvad" Agrobakteriga 1.agrobakteri plasmiidi sisestatakse geen, otsad ühinevad. 4.DNA 2.bakter paljuneb, 3. ühendatakse ligaasiga meristeemsed taimerakud ja töötlemisel.(bakter võtab agrobakterid viiakse ühisele plasmiide endasse ümbritsevast kasvusöötmele,4. Agrobakteri kkst saab viia teistesse plasmiid tungib taimerakku ja bakteritesse). võõrgeen siirdub kromosoomi. DNApüssiga taimerakku Agrobakteriga 1.agrobakteri tulistatakse kulla või plasmiidi sisestatakse geen,
Teiskoor sisladab samu rakutüüpe mis primaarne niineosa kuid niinekiud ja sõeltorud asetsevad siin rühmiti. Mitmeaastased varred on kaetud tavaliselt ebaühtlase paksuse felleemiga(korkkoega)(surnd) mille all asub fellogeen korgikambium mis toodab väljapoole felleemi ja sisse fellodermi. Kõik koos periderm. Felleem ei lase läbi vett- kõik väljapoole jäävad rakud surevad, tekib korp(koosn. Priderm, koore ja niinerakkuest) Juure esikasv, juure initsiaalrakkude omadus toota meristeemsed rakke ka välapoole, need moodustuvad kalpüptrogeeni. Millest omakorda tuleb inits. rakke kaitsev juurekübar- kalüptra. Juureteiskasvul teisksüleem erineb varre omast: säsikiired on suuremad mitte rangelt radiaalsed, ksüleemi põhikudet on rohkem, trahheesid ja trahheiide on arvukamalt. Malts ja lülipuit ei eristu hästi. Epipleemi peal asuvad juurekarvad- koguvad keskonnast mineraale. Juurekasvu pole nendel, kellel on mükoriisa.