1.2 RAKU- JA EMBRÜOTEHNOLOOGIAD Taimede meristeempaljundus, hübridoomitehnoloogia ja monoklooonsed antikehade mõisted Koonimine DNA-fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine Kloon isendi,raku või DNA molekuli kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond Meristeempaljundus taimede vegetatiivne paljundamine Meristeem taimede algkuge Kallus taime vigastatud kohal arenev haavakude, sisaldab meristeemirakke Kasvufaktor rakkude jagunemist ja diferentseerumist ning kudede ja organite kasvu reguleerivad ained; taime hormoon Totipotents rakkude arenguline täisvõimelisus Sööde- vedel või pooltahke toitainete ja kasvufaktorite segu rakkude, embrüote organialgete kasvatamiseks väljaspool organismi Hübridoomitehnoloogia rakutehnoloogiliste võtete kogum hübridoomide loomiseks Hübridoom antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse
1. Milles seisneb kloonimise erinevus looduses ja biotehnoloogias? Looduses võib kloonimiseks pidada põhimõtteliselt taime paljunemist mugulate, pistikute, sibulate, poogendite või teiste vegetatiivsete taimeosade abil. Biotehnoloogias on aga loodud kloonimiseks meristeebpaljundus ehk kasutatakse meristeemirakke ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. 2. Millistele bioloogilistele nähtustele tuginedes sai võimalikuks meristeempaljundus? Meristeemi rakud on säilitanud jagunemisvõime ja neist võivad tekkida püsikudede rakud. Sobivates tingimustes võivad meristeemirakud panna aluse kogu taime arengule. St et väikesest koetükist võib kasvada terviklik taim. Seda kasutatakse raskesti paljundatavate taimede (nt. orhideed,viljapuud) istutusmaterjali kiireks tootmiseks
immuunsüsteem - kaitsemehhanism organismi sattunud patogeenide vastu innatsükkel e. östraaltsükkel - emasimetaja suguelundite talitluse ja looma käitumise korduv muutuste jada. insektitsiid - kahjurputukate hävitamiseks kasutatav putukamürk insenergeneetika - vt. geenitehnoloogia intelligentsuskoefitsient - vaimsete võimete hindamiseks välja töötatud suhteline mõõdik kallus - taime vigastatud kohal arenev haavakude, sisaldab meristeemirakke kasvufaktor - rakkude jagunemist ja differentseerumist ning kudede ja organite kasvu reguleerivad ained kateeter - õõnessond, kas metallist või elastsest materjalist lisaseadmetega toru, mida juhitakse keha õõnsustesse proovi võtmiseks või ravimite manustamiseks katteelundkond - elundkond, mis võtab vastu välisärritusi ja kaitseb organismi väliskeskonna ebasoodsate mõjude eest. kesknärvisüsteem - pea- ja seljaaju, kus toimub informatsiooni töötlemine
Roheline revolutsiooni kandvaks osaks on lühikõrreliste teraviljasortide aretamist ja viljelemist. Vähemtähtsam roll ei ole ka agrotehnika uuendamine ja niisutussüsteemide kasutuselevõtt. 9.Milles seisneb kloonimise erinevus looduses ja biotehnoloogias? Looduses võib kloonimiseks pidada sisuliselt taime paljunemist sibulate, mugulate, pistikute, poogendite vm vegetatiivsete taimeosade abil. Biotehnoloogias on loodud kloonimiseks meristeempaljundus. See tähendab, et kasutatakse meristeemirakke ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. 10.Millistele biol.-stele nähtustele tuginedes sai võimalikuks meristeempaljundus? Meristeemi rakud on säilitanud jagunemisevõime ja neist võivad tekkida püsikudede rakud. Sobivates tingimustes võivad meristeemirakud panna aluse kogu taime arengule. See tähendab, et väikesest koetükist võib kasvada terviklik taim. 11. Selgitage, mida nim.-kse hübridoomideks ja kuidas neid saadakse. Hübridoomideks nim
Raku- ja embrüotehnoloogia Õp lk 19-36 Milles seisneb kloonimise erinevus looduses ja biotehnoloogias? Looduses võib kloonimiseks pidada sisuliselt taime paljunemist sibulate, mugulate, pistikute, poogendite vm vegetatiivsete taimeosade abil. Biotehnoloogias on loodud kloonimiseks meristeempaljundus. See tähendab, et kasutatakse meristeemirakke ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Meristeempaljunduse põhimõte, selle rakendamise võimalused. I Meristeempaljunduseks eraldatakse taime meristeemi sisaldavast organist väike koelkõik, mis kantakse söötmele. II Agar-agariga tahkestatud sööde sisaldab mineraalsooli, suhkruid, vitamiine ja kasvufaktoreid. III Kui kultuur on kasvama läinud, eraldatakse mikrovõrsed ja kantakse uuele söötmele. RAKENDAMINE:
on lühikõrreliste teraviljasortide aretamist ja viljelemist. Vähemtähtsam roll ei ole ka agrotehnika uuendamine ja niisutussüsteemide kasutuselevõtt. Lk. 23 1. Milles seisneb kloonimise erinevus looduses ja biotehnoloogias? Looduses võib kloonimiseks pidada sisuliselt taime paljunemist sibulate, mugulate, pistikute, poogendite vm vegetatiivsete taimeosade abil. Biotehnoloogias on loodud kloonimiseks meristeempaljundus. See tähendab, et kasutatakse meristeemirakke ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. 2. Millistele biol.-stele nähtustele tuginedes sai võimalikuks meristeempaljundus? Meristeemi rakud on säilitanud jagunemisevõime ja neist võivad tekkida püsikudede rakud. Sobivates tingimustes võivad meristeemirakud panna aluse kogu taime arengule. See tähendab, et väikesest koetükist võib kasvada terviklik taim. 3. Selgitage, mida nim.-kse hübridoomideks ja kuidas neid saadakse. Hübridoomideks nim
Vähemtähtsam roll ei ole ka agrotehnika uuendamine ja niisutussüsteemide kasutuselevõtt. Raku- ja embrüotehnoloogia Õp lk 19-36 Milles seisneb kloonimise erinevus looduses ja biotehnoloogias? Looduses võib kloonimiseks pidada sisuliselt taime paljunemist sibulate, mugulate, pistikute, poogendite vm vegetatiivsete taimeosade abil. Biotehnoloogias on loodud kloonimiseks meristeempaljundus. See tähendab, et kasutatakse meristeemirakke ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Meristeempaljunduse põhimõte, selle rakendamise võimalused. I Meristeempaljunduseks eraldatakse taime meristeemi sisaldavast organist väike koelkõik, mis kantakse söötmele. II Agar-agariga tahkestatud sööde sisaldab mineraalsooli, suhkruid, vitamiine ja kasvufaktoreid. III Kui kultuur on kasvama läinud, eraldatakse mikrovõrsed ja kantakse uuele söötmele. RAKENDAMINE:
looduskaitsemeetmeid; Eestis sätestatakse kaitsealused liigid looduskaitseseadusele tuginevate keskkonnaministri määrustega. Kaitstavad loodusobjektid - Eestis 2004. a. looduskaitseseaduses loetletud objektid, mille hulka kuuluvad kaitsealad, kaitsealused liigid ja üksikobjektid. Kaksikute meetod - päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse uurimine ühemunakaksikute abil või ühe ja erimunakaksikute võrdluse teel. Kallus - taime vigastatud kohal (nt. lõikepinnal) arenev haavakude, sisaldab meristeemirakke. Kambriumi plahvatus - piltlik väljend Kambriumi ajastu alguses, geoloogilises ajaskaalas lühikese perioodi jooksul (10 kuni 15 mln. aastat) toimunud hulkraksete loomade ehitusplaani ulatusliku mitmekesistumise kohta. Sel perioodil tekkisid peaaegu kõigi loomahõimkondade algsed esindajad. Kantserogeen - mutageen, mille poolt tekitatud mutatsioon põhjustab vähkkasvaja teket. Kapsiid - viiruse genoomi ümbritsev valguline kate.
annaabi.ee 
