Paljudele teistele kaladele on meriroosahven toiduks, kuid ründe eest põgeneb ta meriroosi ,,embusesse". Meriroosahven meelitab jälitaja meriroosi kombitsate vahele, kus meriroos ta halvab ja seedib ning meriroosahven hiljem sööb selle jäänuseid. Peale ,,ühistoidu" söövad meriroosahvenad ka planktoni koostissosaks olevaid vähilaadseid ning korallrifil kasvavaid vetikaliike. Meriroosahven puhastab meriroosi väljaheidetest kui ka sööb tema surnuid kombitsate otsi. Meriroosahvenate kudemisaeg on troopilistes vetes aastaringselt. Nende kudemispaikadeks on merepõhjas asuvad korallid või kaljud. Võimalikult lähedale oma elupaigale, kus meriroosi kombitsad saavad kaitsta marja. Marjad munetakse kivile, mille eest hoolitseb 4 5 päeva isane. Mõnedel liikidel hoolitsevad isased oma järglasi, kuni nad on leidnud oma meriroosi. Muudel juhtudel aga liiguvad pojad merehoovusest kantuna ranniku suunas ning jäävad sinna kuni suguküpsuse saavutamiseni.
kuna nende erksad värvid tõmbavad kiiresti endale teiste kalade tähelepanu, kelle jaoks meriroosahvenad on toiduks. Jälitaja, keda meelitab maitsva toidupala kinnipüüdmise väljavaade, ujub koos põgeneva kalaga enesele märkamatult meriroosi kombitsate vahele, kus ta kohemaid halvatakse. Seejärel seedib meriroos kala, selle jäänustest toitub aga meriroosahven. Meriroosahvenad puhastavad meriroosi väljaheidetest ja jäätmetest ning söövad ära ka tema kombitsate surnud osad. Meriroosahvenate kudemispakiadeks on merepõhjas asuvad korallid või kaljud, võimalikult ,,oma" meriroosi läheduses, kelle kombitsad tagavad marjale kindla kaitse. Papagoikalad Papagoikalad elutsevad troopilistes meredes ning toituvad, hammustades korallidel tükke küljest. Oma tugevate,
annaabi.ee 
