kuid kui kala satub mõne teise meriroosi liigi juurde ning saab kõrvetada, sureb ta otsekohe. Ainult ühel liigil on immuunsus kaasa sündinud. Nende erksavärviliste kalade perekonda, kuhu kuulub 12 liiki, iseloomustavad triibud. Näiteks kloun meriroosahvenal on oranz keha kaetud 3 valge triibuga, mille ääred ja rinnauimed on mustaga. Sellest on ta ka saanud oma nime. Nende värviliste kalade pikkus ulatub sõltuvalt liigis 6-12 sentimeetrini ja eluiga on neil 3-5 aastat. Meriroosahvena toitumine on huvitav samamoodi nagu ka meriroosahven ise. Vahest eemalduvad nad kaitsvatest meriroosi kombitsatest ja siirduvad ümbruskonna korallriffidele, kuid liiga kaugele nad oma erksa värvi tõttu ei lähe. Paljudele teistele kaladele on meriroosahven toiduks, kuid ründe eest põgeneb ta meriroosi ,,embusesse". Meriroosahven meelitab jälitaja meriroosi kombitsate vahele, kus meriroos ta halvab ja seedib ning meriroosahven hiljem sööb selle jäänuseid
võimeline end tegelikult kaitsma, aga sisin võib toimida selleks, et röövlooma eemale ajada. Isaste võitlustants, kus maod püüavad üksteist vastu maad suruda – leidub väga paljudel maorühmadel. Lõgismao lõgisti koosneb vanade kestade jäänustest, selle kaudu, kui palju lõgisteid on, saab hinnata mao vanust, iga aasta tuleb üks juurde. Sümbioosid Meriroosahven veedab kogu elu ühe koralli ümbruses, teda hooldades ja liigikaaslaste eest kaitses. Kasvades muundub meriroosahvena nahapind tundetuks meriroosi mürgi vastu ning selle abil saab ta peituda selle jätkete vahele. Meriroosahvena liikumine koralli vahel aitab ka meriroosi, tuues sinna rohkem hapnikku, mõnikord meriroosahven ka toidab oma meriroosi. Puhastajakalad (huulkalad): kindlad paigad, kus nad paiknevad ja seal ümbruses muud ökoloogilised suhted praktiliselt lakkavad olemast, keegi ei püüa kedagi ära süüa, röövkalad ootavad rahulikult oma järjekorda, et neid puhastataks (muidu
annaabi.ee 
