Eriti külalisterohke on Läänemere lõunaosa. Põhjapoolsete alade (Põhjarannik, tundra, metsatundra) haudelinnud; merelinnud: mustlagle. Tinglikult merelistest lindudest: valgepõsk- lagle, jääkajakas, kormoran, mageveeliikidest: järvekaur, punakurk-kaur, aul, mustvaeras. Väiksemal arvul talvituvad need linnud ka mere idaosa, jäävabadel aladel, kõige arvukamaks on aul Läänemere lõunaosas: laululuik, vähearvuliselt talvituvad veel väike luik, kühm-nokk luik, jääkaur, meririsla, sõtkas. Kühmnokk-luik · Eestis pesitsev suurim veelind · Nokal on must kühm · Tugev ühtekuuluvustunne · Rändlind Kormoran Valgepõsk-lagle Läbirandajad. Läänemere kaudu kulgeb nn. Valge mere-Läänemere rändemagistraal, mida kasutavad paljud Põhja-Jäämere rannikul ja tundraveekogudel pesitsevad linnud, kes lendavad Lääne-Euroopasse ja Vahemere ümbrusesse. Tüllastest: vöötsaba-vigle, väikerisla, suurrisla, ja kõvernokk-risla. Änlastest:
32) karvasjalg-viu Buteo lagopus; 33) tuuletallaja Falco tinnunculus; 34) punajalg-pistrik Falco vespertinus; 35) lõopistrik Falco subbuteo; 36) laanepüü Bonasa bonasia; 37) teder Tetrao tetrix; 38) rooruik Rallus aquaticus; 39) täpikhuik Porzana porzana; 40) rukkirääk Crex crex; 41) tait Gallinula chloropus; 42) sookurg Grus grus; 43) liivatüll Charadrius hiaticula; 44) väiketüll Charadrius dubius; 45) rüüt Pluvialis aprcaria; 46) meririsla Calidris maritima; 47) vöötsaba-vigle Limosa lapponica; 48) väikekoovitaja Numenius phaeopus; 49) suurkoovitaja Numenius arquata; 50) punajalg-tilder Tringa totanus; 51) heletilder Tringa nebularia; 52) mudatilder Tringa glareola; 53) veetallaja Phalaropus lobatus; 54) jõgitiir Sterna hirundo; 55) randtiir Sterna paradisaea; 56) väiketiir Sterna albifrons; 57) mustviires Chlidonias niger; 58) õõnetuvi Columba oenas; 59) lumekakk Nyctea scandiaca;
veetallaja, rookana, tiigikana, vesikana, hüüp, Talvitajad, läbirändajad ja eksikülalised: Läänemerel ja selle rannikul võib kõigil aastaaegadel, eriti aga kevadel, sügisel ja talvel, kohata arvukalt kohapeal mittepesitsevaid linde. Talikülalised on järgmised linnud: mustlagle, valgepõsk-lagle, jääkajaks, kormoran, järvekaur, punakurk-kaur, mustvares, laululuik, väikeluik, kühmnkk-luik, jääkaur, meririsla, leetelind ja sõtkas. Läbirändavad linnud on järgmised: plüü, vöötsaba-vigle, suurrisla, kõvernokk-risla, väikerisla, laisaba-änn, pikksaba-änn, sarvikulõoke, suur-laukhani, alk jt. eksikülalised on järgmised linnud: kolmvarvas-kajakas, väiketirk, lühinokk-tirk ja jämenokk-veetallaja. 14. RAND JA RANNATAIMI Eesti mererandade maismaa osa on vaheldusrikas. Tasastes madalavõitu paikades, kus rand ei uhu kunagi suured lained, on pinnas kamardunud. Sel levivad rannaniidud.
Eriti külalisterohkem on Läänemere lõunaosa. Põhjapoolsete alade (Põhjarannik, tundra, metsatundra) haudelinnud, merelinnud, mustlagle. Tinglikult merelistest lindudest: valgepõsk-lagle, jääkajakas, kormoran. Mageveeliikidest: järvekaur, punakurk-kaur, aul, mustvaeras. Väiksemalt arvul talvituvad need linnud ka mere idaosas, jäävabadel aladel, kõige arvukamaks on aul Läänemere lõunaosas: laululuik, vähearvuliselt talvituvad veel väike luik, kühmnokk luik, jääkaur, meririsla, sõtkas. Kühmnokk-luik -Eestis pesitsev suurim veelind -nokal on must kühm -tugev ühtekuuluvustunne -rändlind Läbirändajad. Läänemere kaudu kulgeb nn. Valge mere – Läänemere rändemagistraal, mida kasutavad paljud Põhja-Jäämere rannikul ja tundraveekogudel pesitsevad linnud, kes lendavad Lääne- Euroopasse ja Vahemere ümbrusesse. Tüllastest: vöötsaba-vigle, väikerisla, suurrisla ja kõrvenokk- riska. Änlastest: laisaba-änn ja pikksaba-änn
annaabi.ee 
