Sofia jõgi, Mahajamba jõgi, Betsiboka jõgi, Tsiribihina jõgi, Mangoky jõgi jt suuremad jõed voolavad Mosambiigi lahte. Mosambiigi laht Malagassi rahvas Madagaskari elanikke kutsutakse malagassideks. Kõige varasemad asukad saabusid rohkem kui 1500 aastat tagasi Kagu-Aasiast. Hiljem tuli üle Mosambiigi väina Aafrika mandrilt. 3 Aasiast pärinevad asukad, merinad, olid kunagi saare valitsejad. Tänapäeval elab suurem osa neist pealinna Antananarivo lähedal. Aafriklased elavad põhiliselt rannukul. Kõik saareelanikud räägivad ühte ja sama keelt, mida nimetatakse malagassi keeleks. Üle 50 aasta kuulus Madagaskar Prantsusmaale ning paljud inimesed, eriti linnades, räägivad ikka veel prantsuse keelt. Saar sai iseseisvaks 1960. a. Madagaskari elanikud Maaharimine
Antsiranana 1,188,425 in. Fianarantsoa 3,366,291 in. Mahajanga 1,733,917 in. Toamasina 2,593,063 in. Toliara 2,229,550 in. Rahvastiku koosseis : malagassid (99%) muud (1%) Malagassid jagunevad 18. etniliseks (mingi rahvaga või selle päritoluga seoses olevat) rühmaks (nimetatakse ka hõimudeks), millel on erinev kultuuriline ja religioosne pärand. Nad on Madagaskarile rännanud eri aegadel. Kõik nad kõnelevad malagassi keelt, kuid igaühel on oma murre.Suuremad rühmad on merinad, betsileod, betsimisarakad, tsimihetid ja sakalavad. Nimekiri on pikk: (kaks pilti) Antaifasy ("Liiva inimesed") Põhja- Madagaskaril: Diego-Suarez-i läheduses. Antaimoro ("Ranna inimesed") Lõuna- Madagaskaril: Vohipeno ja Manakara läheduses. Antaisaka (Sakalava alamrühm) Lõuna- Madagaskaril: Farafangana läheduses. Antankarana ("Need kividega") Põhja- Madagaskaril: Diego-Suarez-i läheduses. Antambahoaka ("Nood inimesed") Lõuna- Madagaskaril: Mananjary läheduses.
annaabi.ee 
