jõud, et ta võib sabalöökidega purustada paadi. · Suurte kalade hulka kuuluvad ka tuurlased ning ka sägad( suurim pikkus 5 m , 160 kg) ja karplased. Ohtlikud kalad · Ahvena uimes mürgine vedelik. · Tüügaskala mürk asetseb erilistes reservuaarides, mis paiknevad uimekiirte juurte läheduses. (Tema mürk võib tekitada gangreeni,surmajuhtumid ). · Euroopa kaladest on kõige mürgisemaks merilohe ehk meriskorpion. Mürgi aparaat paikneb merilohel lõpusekaantel ja selja uimes(mõikord lõpeb lugu surmaga). Torgete puhul peale panna märga liiva või hõõruda võiga. · Mürgiseid kalu leidub ka railiste hulgas . Neil asetseb sabaoga juure läheduses mürginääre. Troopiliste astelrailaste mürki kasutasid indiaanlased noolte mürgitamiseks. · Leidub ka kalu , kellel mürgi allika kandjaks on siseorganid. (Angerja veri) · Mureeni veri on väga mürgine. Piisab 0,5 kuuptsentimeeri mureeni
Inimesed kardavad kohutavat tüügaskala rohkem kui madusid, sest et tema mürk võib tekitada gangreeni. On kirjeldatud surmajuhtumeid selle kala torgetest. Euroopa kaladest on kõige mürgisemaks merilohe ehk meriskorpion, kes eluneb Atlandi ookeanis Euroopa ja Aafrika ranniku läheduses. Meil kohtakse seda kala tihti Krimmi rannavetes. Tema pikkus küündib 35 sentimeetrini, liha on söödav ja seda peetakse kaunis maitsvaks. Mürgi aparaat paikneb merilohel lõpusekaantel ja selja uimes. Merilohe torked tekitavad ägedat valu ja põletikku; mõnikord lõpeb lugu surmaga. Kalurid soovitavad merilohe torgete puhul peale panna märga liiva või hõõruda võiga. Meripuukide ehk skorpeenide, kelle üks liik esineb meil Mustas meres, lõpusekaantel paiknevad mürgised ogad. Kui end meripuugi ogade otsas vigastada tekib teorkekohas terav valu. Mürgiseid kalu leidub ka railiste hulgas . Neil asetseb sabaoga juure läheduses mürginääre