PÕHJA-KOREA Andreas Org ASUKOHT • 40 N ; 130 E • Erusaaia Maailma jaol MÄESTIKUD JA GEOLOOGIA • kõrgeim tipp Paektusan 2744 m. • orud ja kitsad tasandikud ja mäeahelikud RAHVAARV JA RASS • 22 837 000 miljonit • Kollane rass KLIIMA JA RAHVATIHEDUS • Põhja-Koreas on soojad suved ja kuivad ning külmad talved • 189.4 inimest 1 ruut km kohta KLIIMA • Põhja koreas on meriline kliima • Jaapani meri • Vaikne ookean TÄNAN KUULAMAST
Pooluste ümbruses püsiv kõrg-rõhuala – külm, raske õhk – ja idatuuled (90 N) Parasvöötmes kujuneb madalrõhuala ja lääne-tuuled (60 N) Pöörijoonte ümbruses laskuv õhk ja kõrgrõhu-alad, passaadid (30 N) Ekvaatori ümbruses püsiv madalrõhuala – soe, kerge ja tõusev õhk (0 N) KLIIMA Põhikliimavöötmed: Arktiline vööde (aasta keskmine temp. alla nulli, sademeid aastas alla 250mm) Parasvööde (esineb 4 aastaaega, valitsevad läänetuuled, eristub meriline ja mandriline kliimatüüp) Mereline kliima: - Jahe suvi, pehme talv, väike aastane temperatuuri amplituud, ühtlaselt sademeid Mandriline kliima: - Soe suvi, pakaseline talv, suur aastane temperatuuri amplituud, vähe sademeid Troopiline vööde (sademete hulk aastas alla 250mm, suur ööpäevane temperatuuri amplituud) Ekvatoriaalne vööde (keskmine temperatuur 25-26 kraadi, sademeid
oleksid keskväärtusest vähem kui 1 standardhälbe võrra kõrgemad või madalamad. Standardhälve võib sõltuda konkreetsest normgrupist, kuid kokkuleppeliselt on see Stanford-Binet testi puhul 15, st., et 85-115 IQ punkti saanud inimeste intelligentsuse tase on keskmine (5). Kõrgeid IQ väärtusi on seejuures oluline eristada loovusest. Nimelt ei tarvitse väga kõrge IQ-ga inimesed üldse loovad olla. Psühholoogiakirjanduses on näiteks toodud Meriline Machi, Kelle IQ oli 230, Albert Einsteinil aga oli see summa 173. Seega on loovus ja IQ punktisumma eri nähtused (1: 123). 3.5 Testide tulemused Testitulemuste alusel ei saa teha põhjapanevaid järeldusi, kuid test aitab inimesel saada ettekujutust oma võimetest (1: 124). See, millise tulemuse Te saate, sõltub sellest, milline grupp võetakse normide moodustamise aluseks ehk millise grupiga teid võrreldakse. Kui normid moodustatakse