Lisaks teissuuste üldistele tunnustele on neil olemas vähemalt vastse- või looteeas ka seljakeelik, torujas seljaaju, lõpuspilud, ja saba tagapool pärakut. 80. Kinnitunud või vees hõljuvad, tihti koloonialised mereloomad, kes toituvad peent planktonit filtreerides. Iseloomulik on tuunika - orgaanilisest ainest, kehapinnaga lõdvalt seotud välistoes. Keelikloomade ühised tunnused on kõige paremini näha vastsejärgus. Kolm klassi: merituped, meritünnikud ehk salbid ja ripikloomad ehk merikullesed 81. Koljutud. Väike rühm merepõhja loomi. Ehituselt tüüpilised keelikloomad. Pikk keha külgedelt lame, mõlemad otsad teravad; on selja-, kõhu- ja sabauim. Keha katab ühekihiline, ripsmeteta limanahk ja sidekoeline alusnahk. Suu eesotsas, pärak saba all. Seljakeelik ja selgmine närvitoru piki kogu keha. Nii seljakeelik kui lihaskond on seesmiselt lülilised. Neel arvukate lõpuspiludega, mida ümbritseb aatrium; aatriumi ava kõhu all eespool saba. Arenenud soonkond, värvitu veri
uurikkarp, söödav rannakarp, Läänemere südakarp; koorikloomad e. vähid – Läänemere krevett, Põhjamere garneel, Hiina villkäpp-krabi, kootvähk, kirpvähk, põlvikvähk; kakandilised – roheline lehtsarv, Balti lehtsarv, merikilk, vesikakand; keraskärssuss, hulkharjasuss, tõruvähk, kalakaan. Läänemere zooplankton – ripsloomad, meririst, meriseen, vesikirbulised, kerikloom, aerjalgsed, meritikker; mantelloomad – siia kuuluvad merikullesed. Kalastik -merekalad Räim on heeringa kääbustunud alaliik. Räim on pelaagilise eluviisiga, hoigub parvedesse. Osa räimi koeb kevadel, osa sügisel. Talvituvad põhjalähedastest veekihtides. Kevadel siirdub kevadkuduräim kudemiseks rannikulähedastesse madalamatesse vetesse. Suvel planktonirikastes veekihtides (10- 20m). Räim on toiduks röövkaladele: tursk, lõhe, meriforell, koha. Räim on üheks tähtsaimaks kalaliigiks Läänemeres.