India ookeani loode osas Edelas külgneb Aafrika, loodes Araabia poolsaar Lääneosas asub Adeni laht, loodeosas Omaani laht Mere lõunapiiriks loetakse mõttelist joont Caseyri neemest India lõunatipuni Üldandmed Suurim sügavus 4652 m Pindala 3 862 000 km2 Puhuvad mussoonid Õhutemp. u. 25-27°C Vee soolasus u. 36,5% Talve vee temp. 22-25°C Suve vee temp. 23-28°C Veeloomad Araabia meri on kodu paljudele loomadele näiteks: Merikilpkonnadele, haidel, vaaladel, raidel, delfiinidele ja troopilistele kaladele,rannakarpidele,kammkarbitele,austritele, krevettidele, krabidele, millimallikatele, peajalgsetele: kalmaaridele ja kaheksajalgadele Leitud on ka mõningaid veelindude liike Pildid Kasutatud allikad http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/klass/6sihid/araabia.htm http://www.annaabi.ee/Araabia-meri-m14587.html http://www.ehow.com/info_8261563_animals-live-arabian-sea.html http://media-1.web.britannica
peamiselt jaapani seedritest(Jomon Sugi). • Saarel on üle 50 liigi endeemilisi lilli, eriti rododendroneid, lisaks on sadu haruldasi sammaltaimi ning puid. maliigid • Suurtest loomadest elavad saarel jaapani makaagid -ja hirved. • Levinud loom, kuid võõrliik on Yakushimas ka jaapani pesukaru(tanuki). • Saarel elavad ka jaapani nirgid • Saar on koelmuala rändavatele merikilpkonnadele ning leidub ka delfiine. • Rannikualadel on korallirahnud. mtegevus • Populatsioon on 13,000 • Traditsioonilised majanduse alustalad olid metsandus, puidutoodete eksport ja kalandus. • Apelsinide kasvatamine, Shōchū destilleerimine ning turism on hetkel peamised sissetulekuallikad. • Üle poole Yakushima saarel kasutatavast elektrienergiast on saadud hüdroenergiast. Üle jäävat energiat kasutatakse
Kilprüü on merikilpkonnade tähtsaim organ, see koosneb kilbikestest. Kilpkonnale annab just erilise tugevuse sarvkilbikeste ja luuplaadikeste õmbluste mitte ühtimine. Kilbistel asuvate aastarõngaste järgi saab määrata kilpkonnade vanuse. Kilbi kuju oleneb tavaliselt tema elukeskkonnast ja see on kuni 1m pikk.(Sea Turtles, 2007) Kilprüü peamine eesmärk on aidata kilpkonnadel üle elada ebasoodsad tingimused. Kilprüü on merikilpkonnadele passiivseks kaitserüüks.(Sea World, 2013) 2.2 Loivad Erinevalt teistest kilpkonnalistest ei saa merikilpkonnad oma loibi ja pead mahutada kilprüüsse, loivad on neil ujumiseks.(Sea Turtle Conservancy, 2009) Oma pikkade loibade tõttu on nad maismaal ohustatud, sest nende liikumine on maismaal aeglane. Eesloivad on pikad ja meenutavad mõla, tagumised loivad on tunduvalt lühemad. Loibadel on 2 nüri küünist. (Food and agriculture organization of the united nations, 2009)
merepõhi. Kalade eriline värvus on mõeldud ennekõike kaitseks teiste röövkalade eest. Rifikalad on miljonite aastate vältel kujunenud püsivate elutingimustega sedavõrd hästi kohastunud, et väiksemadki muutused ümbritsevas olustikus mõjuvad hukatuslikult. Mõningad kalad on näiteks: huulkalake, pikk-koon-teravoga, kirju küülikahven, korallkala, pintsettkala, ingekala. Korallrahud on eriti sobivaks paljunemiskohaks merikilpkonnadele. Leidub ka korallmadusid ja hüdralisi. Meritäht võib korallrifile vägagi ohtlik olla. Need okasnahksed ronivad mööda koralle, pritsivad seedemahlu korallidele ning söövad need siis ära. OOO Biootilistest teguritest domineerivad ennekõike konkurents ja kisklus. See tähendab, et toimub võitlus toidu pärast ning ellu jääb tugevam. Leidub ka palju liigisisest konkurentsi. Populatsiooni mõjutavad suurel määral just abiootilised tegurid: eriti vee temperatuur ja
Elupaikade muutmine ja hävitamine se Inimene tapab madusid lihtsalt hirmu olmas tase pärast Neljas tase Viies tase Suurt kahju on teinud suurte roomajate küttimine ja munade korjamine Püütakse lemmikloomadeks Merikilpkonnadele on suureks ohuks kalavõrgud, kuhu nad lämbuvad Mis roomajaid ohustab? On loodud suuri Klõpsake juhtslaidi teksti laadide red kaitsealasid (Elu ja Teine tase Kolmas tase sigimispaigad) Neljas tase Ohustatud liigid on võetud Viies tase kaitse alla
annaabi.ee 
